Tüdruk Baarist - (lisetetehh&jenzziiee) - Lõpetatud

Ciao Adios

Nägin eemal Chrisi... oma esimest poissi, ta kõndis ringi mingi blondiga, käsi ümber tolle piha.

"M-minuga on kõik korras Liam, lihtsalt ma ei... ma ei taha enam jahiga sõita. Saad mind tagasi baari viia?" küsisin talt ja ta noogutas. Hakkasime ära minema.

"Del, kas see oled sina?" otsustas see närune pasakas minuga rääkida ja kõndis meie poole, blondi kadus vist minema...

"Jah, Chris see olen mina" sõnasin võlts naeratust tehes.

"Sa oled muutunud..." tuli ta järsku ja kallistas mind.

"...ilusamaks" sosistas ta mulle kõrva. Lükkasin ta endast eemale. Mina temaga küll mingit tegemist teha ei taha. Ta pettis mind ja seda ei anna ma talle kunagi andeks.

Keerasin oma pilgu Liamile, kes meid segadusega vaatas. Siis tuli mul idee. Läksin Liamile lähemale.

"Ps, mängi palun mu poissi hetkeks" sosistasin talle vaikselt.

"Sa oled mulle nüüd võlgu" sosistas ta muiates vastu ja pani oma käe ümber mu piha. See tekitas minus väikse võpatuse. Miks ma nii reageerisin? Ta ei meeldi mulle juuu....

"Chris, see on mu poiss Liam."

"Liam, see on Chris... mu eks" sõnasin.

Chris muutus kurjaks, aga vaid hetkeks... see asendus hoopis õela muigega.

"Palju õnne! Ma imestan, et keegi sind tahab Del! Sa pole midagi väärt, kole lipakas selline!" sisises ta.

Mulle aitas, ta ei tule mind niimoodi alandama. Andsin talle kõvasti vastu nägu ühe kõrvakiilu. Kahepalgeline sitakott selline.

"Räägib see kes petab ja arvab, et kõik teda tahavad. Sa oled hale Chris!" sisisesin talle otsa näkku.

"Tule Liam, mina oma aega tema peale rohkem raisata ei kavatse!" ütlesin ja haarasin tal käest.

"Ciao adios!" sõnasin ja lehvitasin Chrisile, kes oli väga üllatunud näoga.

Ma pole enam, arg, väike ja habras Delilah, olen nüüd tugevam ja parem versioon endast...

"Kõik korras?" küsis Liam vaadates mind murelikult.

Ei. "Jah" vastasin, kuid siis vallandusid pisarad. Ma ei tea isegi miks ma nutma hakkasin, ilmselt kuna mul tuli meelde kui Chris mind pettis, see oli valus hoop, väga valus...

"Ilmselgelt ei ole kõik korras" ütles Liam ja tõmbas mind enda embusse. Seal oli hea olla, ta lõhnas nii hästi. OOTA MIDA DEL, EI LÕPETA... SA EI TOHI TEMAST NII MÕELDA.

Vaatasin talle otsa ja naeratasin.

"Aitäh sulle!" sõnasin ja kobisin ta embusest välja ennem kui mul piinlik hakkab.

"Pole tänuväärt, võlgu jääd aga ikkagi!" ütles ta muiates ja kõndis auto juurde, sama tegin ka mina.

Sõit tagasi baari oli vaikne, aga see oli see meeldiv vaikus. Siis hakkasin ma suvalistele asjadele mõtlema.

"Miks sa mind sööma kutsusid?"

"Lihtsalt, tahtsin..." vastas ta. Hmm oookei...

Siis aga tuli kuskilt järsk kurv, ning kuna Liam sõitis suhteliselt kiiresti ja mul polnud turvavööd peal... lendasin ma Liamile sülle. Ta võpatas ehmatusest.

Kiljatasin ja hakkasin ta pealt maha tulema aga siis lõin oma pea veel vastu rooli ka ära.

"Persse" vandusin vaikselt ja hõõrusin oma pead.

Liam lihtsalt vaatas mind muigega ja tundus, et ta hoiab naeru kinni, oi kuidas tahaks seda muiet ta näolt ära ajada lihtsalt.

Issand ma olen ikka veel ju tema peal, nüüd läksin ettevaatlikult ära, et ennast mitte uuesti ära lüüa.