Tüdruk Baarist - (lisetetehh&jenzziiee) - Lõpetatud

Sõber

"Miks sa mulle ei vastanud?" küsis ta kulmi tõstes.

"Sest nagu sa näed olid mul juba plaanid Melanyga tehtud." vastasin. Pfft, tegelikult ju ei olnud mul plaane, aga noh ega tema seda teadma ei pea.

"Oleksid võinud siis seda öeldagi..." sõnas ta veidi pahuralt...

"Tead, midagi ma sulle ütlema ei pea!" ütlesin häält tõstes.

"Mis sul viga on? Päevad?" küsis ta irvates.

Tõusin oma toolilt püsti ja kallasin talle coca pähe.

"Lollakas." sisisesin talle veel ja lahkusin sealt kinosaalist. Mul läks filmi vaatamis tuju ka selle peale ära.

Seisin ja ootasin Melanyt vetsude läheduses aga tema asemel ronis kohale muidugi Liam.

"Mida sa veel tahad?" küsisin pahuralt.

"Kas ma olen midagi teinud, et sa minuga nii käitud?" küsis ta nukralt.

Ta veel julgeb küsida...

"Kuidas mina sinuga käitun? Haha lubage naerda. Vaata ennast. Ainuke põhjus miks sa minuga suhtled on, et Alissa kadedaks ajada." sõnasin tundetult ja keerasin talle selja.

"Ja ei ma ei tunne ennast üldse sitasti, et mind nii ära kasutatakse, ainult selleks ma vist olengi.." lisasin sarkastiliselt samas kurvalt.

Äkki tundsin ta käsi oma pihal ning enne kui aru sain olin ma taas tema poole pööratud. Üritasin ta haardest välja pääseda kuid ta on liiga tugev...

"Lase m-" sõnasin aga siis katkestas ta mind suudlusega. Ma suudlesin hetkeks vastu aga siis sai mu mõistus aru mis toimub ja ma lihtsalt jooksin minema, pisarad veeresid mööda mu põski alla... ma isegi ei tea miks ma nutma hakkasin. Ilmselt, et mina, nagu see loll ma olen teda vastu suudlesin ja seda hetkeks isegi nautisin...

Hoonest välja jõudes tõstsin kätt ja mu ees peatus takso. Lasin ennast koju sõidutada.

Enda tuppa jõudes vajusin voodisse ja ohkasin tugevalt. Kuulsin ka kuidas mu telefon piiksus... 3 sõnumit Liamilt... ma tean, et ma peaks teda ignoreerima aga ma ei suuda...

Liam: kui sa teada tahad miks ma tookord kõike mida sa kuulsid ütlesin... siis tule täna kell 9 randa.
Liam: palun.
Liam: anna andeks selle suudluse pärast, ma lihtsalt pidin seda tegema.

Viskasin oma telefoni kuhugi minema ja haarasin oma kätega oma peast kinni. Tõusin voodist ja lõin vihast jalaga vastu tooli, kuna see jäi mulle ette.

"Türa." lõugasin kõvasti ja komistasin pikali.

"Delilah mida ma just kuulsin?" hõikas mu ema.

"Ee ma ütlesin tere... vist" hõikasin vastu.

Nüüd on mul sinine varvas ka, ei noh imeline päev ikka. Kobisin vetsu ja pesin oma näo ära...

Mõtlesin veidike ka Liami sõnumi üle... eks ma pean siis minema, sest ma tahan tegelikult teada miks ta just mind valis, et Alissat kadedaks ajada. Too nõid on kade juba selle peale, kui Liam oma vanaemaga räägib... veider eks...

Vaatasin kella üheksani oli aega kolm tundi. Oi kurat Melany jäi kinno juu...

mina: Mel sorri, mul hakkas paha ja ma läksin koju.. sinuga kõik korras?

Melukiizu: pole midagi, ma nägin Carterit ja me oleme hetkel pubis (:

mina: okei ;) kasutage ikka kaitset ka.

Melukiizu: Delilah!!!!! Me faking sööme..

mina: no sind teades, sa teeksid midagi muud söömise asemel.
mina: igno edasi siis :D

Kõndisin oma peegli ette ja vaatasin ennast. Oi jummel ma peaks trenni tegema hakkama... voh hea mõte Del. Ma teen veidike jõutrenni ja siis teen väikse jooksutiiru.

~1 tund hiljem

Nii lühkarid ja spordi rinnahoidja, need peaksid hästi jooksmiseks sobima. Otsustasin täna 12km raja ette võtta, ideaalselt jookseks ma selle alla kahe tunniga ära...

Jooksin metsast läbi ja siis ranna äärest ka. Tegin hetkeks ühe pausi, et hinge tõmmata aga siis nägin suurt koera, kes minu poole tuli... oi ei... ma isegi ei mõelnud vaid panin täiega edasi, vaatasin taha ja see koer jooksis mulle järele.

Kodu oli veel 5km kaugusel ja sellise tempoga olen ma 100m kaugusel täiesti läbi... vaatasin enda ümber ja lihtsalt hüppasin üle väravate kellegi aeda. Ohkasin rõõmust. Olen päästetud selle koera eest. Siis kuulsin kuidas keegi uksest välja astus.

"Del mida sina siin teed?" küsis Ethan.

"Ja veel mu värava kõrval maas pikali.." lisas ta irvates.

"Ära naera tobu!" vastasin pahuralt.

"Tule aita mind püsti pigem." sõnasin ja ajasin oma käed laiali, et Ethan mind üles veaks. Seda ta tegigi.

"Tänks." ütlesin kähku ja ringutasin.

Ta vaatas mind sellise tegelt ka pilguga.

"Ugh. Mingi suur koer ajas mind taga."

"Ja sa otsustasid kellegi suvaka aeda tulla?" küsis Eth naeru kinni hoides.

Müksasin teda, tugevamalt kui arvasin, sest ta lendas pikali ja tõmbas mind ka endaga kaasa. Ma panin talle kogemata põlvega kõhtu.

"Sorri." laususin irvates ja aitasin ta üles.

Ajasime veidike Ethaniga juttu ja siis viskas ta mind koju ära, muidu ei oleks ma üheksaks randa jõudnud.

Vahetasin koju jõudes riided kähku ära ja panin ujukad ka alla, sest tahtsin ujuma pärast minna.

Võtsin kuurist ratta ja asusin teele. Jõudsin viis minutit enne üheksat kohale. Märkasin Liamit platel ja sammusin tema juurde.

"Tere." sõnasin vaikselt.

"Sa tulid." ütles Liam, kergendatult?

"Nojah.. räägi nüüd mul pole aega raisata."

"Okei. Niisiis, tol päeval ma tahtsin poistele öelda, et tegelikult sa meeldid mulle... aga siis nägin ma kuidas sa baarist välja tulid ja ma pidin kähku midagi muud välja mõtlema, sest ma ei tahtnud, et sa teada saaks. Ma tean ma oleksin võinud midagi muud välja mõelda, aga see oli esimene asi mis mulle pähe hüppas. Seega jah. Anna andeks." sõnas ta ja vaatas lõpetades maha.

Mulle jäi sellest jutustusest ainult üks asi meelde. "sa tegelikult meeldid mulle"...

"Noh kuidas nüüd seda öelda..."

Liam tõstis pea tagasi üles ja puuris mulle silmadesse.

"Sa meeldid mulle ka.. sõbrana." ütlesin. Oi perse. Miks ma selle sõbrana sinna otsa ütlesin?!

"Tore." vastas Liam naeratades, aga ma sain kohe aru, et see oli võlts... nüüd keerasin ma küll sita kokku, ma arvan... aga tal on ju Alissa. Naeratasin talle ka piinlikult vastu.

"Unusta see suudlus ära. Palun." sõnas ta veel ja jalutas siis minema.

"Okei." sõnasin hästi vaikselt.

Miks see haiget tegi? Tundsin kuidas üks pisar mu silmast välja veeres aga pühkisin selle kähku ära.

Hei! (: Lõpuks uus osa. Loodan, et teile meeldis. Ärge unustage vote'da!❤

xoxo Jen💋