Tüdruk Baarist - (lisetetehh&jenzziiee) - Lõpetatud

Autasu

Lõpuks, kui duši alt välja sain tõmbasin endale rätiku ümber ja sidusin juuksed krunni. Ma nii soe ka veel peast pole, et neid öösel föönitama hakkaks.
Hiilisin siis vaikselt oma tuppa, et sealt oma pesu ja ka mingi särk võtta. Õnneks sain sellega ilma suurema kärata hakkama, seega tegin Liamile veel väikese musi ja pugesin talle kaissu.

"Ei...m-mul on türdukkkh olemas!" luksus äkitselt Liam ja lükkas mu voodist alla.
Mida kuradit?

"Liam aga..." kahjuks ei saanud ma edasi rääkida, sest see pooletoobine elevant lendas mulle juba peale.

"A s-sa ju oledki mu tüddrik"

"Jah-jah" ütlesin ma see peale õhku ahmides, te ei kujuta ette, kui raske ta ikka on. Mõnes mõttes siiski nummi, vähemalt saan teda usaldada seoses sellega, et ta minegid võõraid litse endale voodisse ei luba.

Lõpuks, kui sain selle ilmselgelt alkoholiga üle pingutand mammuti endalt maha, kõmpisin tekiga oma diivanile ja potsatasin sinna magama.
No seal voodis ei olnud enam ruumi lihtsalt ja pealegi äkki ta oleks mu poole öö pealt oma mammuti kerega ära lämmatanud? Ma usun, et see poleks hommikul just kõige parem vaatepilt, mida ta näha sooviks.

Hommikul
Ärkasin üles kohutava ukse paugu peale. Mis siis nüüd toimub?
Jooksin kiirelt mingise öökimise ja oigamise suunas. Vetsuni jõudes märkasin seal aga maas lamavat Melanyt ja potini kummarduvat Liamit.
Oh jeerum. Jäin neid hetkeks veel ukse taha piiluma ja kuulasin nende jauramist pealt, seda aga vaevaliselt, kuna oleksin iga nende liigutuse peale naerma pursanud.

"Kuule Liam ega sa j-juhuslikult rase pole?" küsib äkitselt Melany, kes pole mind veel õnneks märganud.

"Pea suu jobu...sitt on olla!" oigab Liam ja laseb endal samuti vastu seina alla vajuda.

"Kuule sa tead, mis kuradi pask mul riiete peal on?" hakkab Liam jällegi rääkima. Pfft...ta räägib vist sellest vanaema urnist.

"Muld v-vist..." luksub Melany ja koperdab taaskord potini. Issand nad on ikka veel purjus. Võtsin taskust kiirelt oma telo ja tegin neist ka mõned snapid. Reaalselt see on parim vaatepilt, mida ma elusees näinud olen ja no seda peab lihtsalt jäädvustama.

Lasin neil veel veidi seal muliseda ja oma magu tühjendada, kuniks olin alt mõned tabletid ja ka kaks klaasitäit vett toonud. Seejärel andsin need neile kandikuga ette. Tänutäheks sain ma Melanylt maailma kõige hädisema kalli ja Liamilt oleksin peaaegu ka okse haisuga musi saanud, õnneks jõudsin õigel ajal talt eest ära hüpata. Ta vaatas mind selle peale küll veidi solvunult aga paras kah, kes tal siis niimoodi juua käseb. No mingi kaks pudelit viskit pidi ta ikka alla vurama, et selliseks eesliks muutuda.

"Kui toibunud olete siis minge pesema!" hüüatasin neile veel sealt lahkudes.

"Appi, kas koos?" ehmatab äkitselt Melany.
Selle peale lähevad mu silmad suureks, kui arbuusid ja üle maja kostus nüüd vaid minu kiunumist "APPPI!!!! Mis te mõtlete kaaaa või? Loomulikult mitte, sina Liam jääd siia ja Mel sina lähed vanni!". Issand, kui te praegu vaid mu ema ehmunud molu näeks.

"Jep ta armastab sind" muigas nüüd Melany ja lõi Liamile plaksu. Achhh...võimatud inimesed. Emps plaksutab, on ikka pingviin nagu elaks loomaias või midagi.

Hiljem
"Delilah omletid on valmis, sa võid nad sööma kutsuda" sõnab ema mulle naeratades.
Noogutasin veel õrnalt pead ja kutsusin joodikud alla. Mida? Nad ju täitsa on.

"Aitäh proua Heidi, teie toit on imeline!" sõnab Liam ju pugib oma olmetti edasi.
Emps hakkas vaikselt juba naerma ja pakkus talle isegi juurde. Vaatasin Liamile hetkeks veidralt otsa, kuniks me pilgud kohtusid, selle peale pööritasin ma silmi. Millega ta mu ema küll niimoodi ära moosis?
Ausaltöeldes puudub ju Liamis selline teatud šarm, ta on täiesti tavaline, kuid kuradima seksikas. Tal pole ju särki seljas. Kas ma ei öelnud? Ups...

Söömise lõpetades tänasime kõik mu ema, kes nüüdseks juba tööle kiirustas. Pesin ära ka nõud, õnneks suutis Melany mind sellega vähemalt aidata.

"Mel aga teil Carteriga siis on midagi?" küsisin ma talt oma kulmi liigutades.

"Ma ei tea. Loodan!" vastab ta mulle veidi kurvalt ja istub siis laua taha tagasi, võtab telefoni kätte ja auchhh....mu kõrva kiled läksid vist katki.

"YAAAAAY....CARTER KUTSUS MU VÄLJA!! Täna. Õhtul. Kell seitse. Appiii!!" kiljub ta üle maja ja on äkitselt oma keksimisega juba teisel pool tuba.

"Edu!" sõnab Liam muiates, kuid saab järsku laksu vastu nägu.

"Mis nüüd?" ehmusin ma ära ja saatsin Melanyle ühe kurja pilgu.

"Ei tohi soovida! Sõnub ära" pahandab ta mulle aga vastu, kuid tormab siis juba uksest välja. Mis kuradi laksu alla ta nüüd sattus+ta läks ju ainult särgi väel. Mu elu läheb aina veidramaks või on see uni?
Raputasin hetkeks oma nägu, et veenduda ikka ärkvel olemises. Ma olen ärkvel...kahjuks.

Nüüd aga vaatas mulle otsa Liami muigav nägu, vaikselt kõndis ta minu poole ja suudles siis õrnalt mu kaela.

"Autasu, mäletad?" sosistas ta muhedalt.
Oh issand. Kutsuge mulle jumal appi palun.

Uhh...siin on siis uus osa, segane aga loodan, et meeldib ;)
Ärge unustage vote'da!
Jep te saite täna isegi kaks osa😂

💋Lisetetehh