Stalker||k.th

9. Peatükk

Hei, hei!! :)
Finally sain ma valmis uue osa. Tean, et see võttis kaua, aga valmis sai :) Loodan, et meeldib.

Aa jaa ennem kui lugema hakkad. Tahtsin mainida, et siiani on Namjoon kui Rap Monster. Küll kunagi Namjoon oma nime ära muudab😄

Head lugemist!:)

Amburi plika

Ta lükkab ukse kinni ning vaatab korra mind läbi auto akna. Kas ma just märkasin ta suul muiet? Aghh kui ta arvab, et ma ei välju sellest autost vahepeal, siis mõelgu uuesti, sest seda püüan ikkagi teha. Ta jookseb kiirelt autosse ning kui ta autosse on jõudnud paneb ta endale turvavöö peale ja käivitab auto, aga ei hakka sõitma. Ma vaatan korra tema poole kulmu kortsutades, kuid õnneks ta ei näe seda, kuna ta vaatab esi aknast välja, käed roolil. Järsku ma avastan, et ta jälgib mind vastu. Nii umbes paar sekundit.

"Mida?" küsin ma lõpuks, sest me siiani pole liikunud ja kui tal on plaanis niisama autos istuda, siis see jääb ära. Mina lahkun. Hakkan ust lahti lükkama kui ma kuulen järsku liigutamist ja käib mingi plõks. Vaatan koheselt talle otsa ja lükkan ust lahti, aga see ei avane. Ta pani uksed lukku. Kuidas ta julgeb?

"Mida sa enda arvates teed? Passime niisama siin maja ees? See oligi su mõte mu maja ees autos istuda koos minuga? Ei aitäh, ma ei osale selles toredas mõttes." küsin talt närvi minnes. "Ma lahkuks ja väga tore kui sa need uksed avaks."

Ta vaatab mind tükk aega, silmades üllatunud helk. Millest ta küll üllatunud on? Sellest, et mul pole plaan osaleda ta toredas autos istumisest?

"Pane turvavöö peale."

"Ah?" ütlen talle nagu ma poleks kuulnud, mis ta just ütles, kuid kuulsin küll. Kuid miks ma peaks panema turvavöö kui ma ei veeda minutitki rohkem siin autos.

"Turvavöö." ütleb ta madalalt viies pilgu turvavööle. Vaatan turvavööd ja siis teda.

"Hahaha.... mul pole vaja seda." naeran oma feik naeru talle ja lihtsalt istun toolil natuke mugavamalt, kuid mul pole tema lähedal üldse mugav istuda. Ta turtsatab korra.

"Ise tead. Ma lihtsalt soovitasin." Ütleb ta. " Loodan, et sulle meeldib see sõit siis." Naeratab ta mulle mitte südamlikult.

Pärast seda öelnud kihutas ta kohalt kui segane ning ma haarasin kätega koheselt armatuurilt.

"Kas sa oled segane?" küsin ma temalt. Ta ei vasta, vaatab ainult esi aknast teele. Miks ma üldse lootsin sellele vastust. Minu meelest ta isegi lisas rohkem kiirust pärast seda kui ma olin seda talt küsinud. Ta on kindlasti segane. Otsisin ruttu turvavöö ja kinnitasin selle. Ma ei taha tema pärast surma saada, sest kindlasti me satume ta kiiruse ületamise eest avariisse. Olen kindel selles. Okei see oleks hea kui me avariisse satuks, siis ma saaks temast lahti, sest mul pole turvavööd ning ma oleks kohe teises ilmas, aga ma ei soovi oma elu selle inimese pärast võtta nii, et turvavöö on parim valik. Ma vaatan aknast välja, kuidas majad ja tänava tuled meist mööda vuhisevad väga kiiresti. Või tähendab meie vuhiseme nendest mööda.

Huvitav kuhu kurat me kihutame üldse? Vaatan korra tema poole kui märkan, kuidas ta kiiruga pead keerab. Kas ta just? Jah ta just jälgis mind. Ma vaatan korra oma jalgu ja tõmban ennast aknale lähedamale. Temast kaugemale, sest ma just avastasin, et mul on kodused dressipüksid ja kodune t-särk. Ta oleks võinud mul lasta vähemalt ennem riided ära vahetada kui ta mind kaasa vedas. Tegelikult vist see poleks olnud hea plaan. Ma näen nii suht kodune välja ja ma ei läheks nii välja, aga noh tema jaoks ei peagi ilus olema. Arvatavasti ma suren kohe nii, et väga vahet pole, mis mul seljas on.

Me oleme pikka aega vaikuses sõitnud. Ma ei tea kus me oleme seega ma ei hakka lõugama, sest ma ei tahaks öises Koreas joosta kuhugi, kus ma võin lihtsalt ära surra. Ma köhatasin korra, sest ma tahtsin talle midagi öelda, aga ma teenisin sellega ta pilgu.