On ilus laupäeva hommik, kus ma pean ühega neist kokku saama, aga ma pole siiani otsustanud kummaga. Või noh tegelikult ma tean kellega ma tahan neist rohkem kokku saada hetkel. Ringutan ja tõusen voodist välja ja panen hommikumantli selga. Lonkides kööki, et oma hommikukohvi juua ja mõelda kuidas viisakalt teada anda, et ma ei saa ühega neist kahjuks kokku saada. Miks ma selline udupea olen, et unustasin selle ära? Kui ma oma kohvitassi kohvimasina alt välja võtsin ja sammusin köögi lauani, astus kööki Carmel.
"Hommik, sul vaba päev täna?" Küsin talt.
"Hommik, mhm. Liisbethil pidi ka olema nagu ta eile rääkis."
"Uuuu lõpuks teil ka vähe vabamad päevad."
"Jep." Vastab Carmel ja võtab samuti kohvitassi masina alt ära ja tuleb laua juurde.
"Hommik!" astub Liisbeth rõõmsal tujul kööki. Sammub ka kohvimasina juurde.
"Keegi on väga heas tujus ma vaatan." mainin ma. Liisbeth vaid naeratab selle peale ja ühineb meiega laua taha.
"Mis teil siis täna plaanis on?" pärib Carmel.
"Hmm....puhata?" mõtleb Liisbeth. Kuidas ma neile ütlen, et mul kohtumine kellegagi?
"Eeee..... no päeva poole midagi, aga nii 6 paiku ma saan kellegagi kokku.." naeratab kõhklevalt. Ma ei tea kuidas nad reageerivad sellele.
"Kellega?" Uurib Carmel.
"Seung-Woo'ga" tuleb mu suust automaatselt. Ma ei jõudnud isegi mõelda, mida ma ütlesin.
"Ohh te suhtlete ikka?" Küsib Liisbeth. " te vahepeal ei suhelnud ju üldse."
"Mhm ikka suhtleme. Lihtsalt tead kõigil elu kiire nagu meilgi."
"Mhm" vastavad nad mõlemad.
"Hmm, aga kuna meil üle pika aja samal ajal koos vabam aeg võiks midagi teha." Pakub Liisbeth idee välja.
"Miks ka mitte."
"Mhm" nõustun nendega. Ning me jõime kiiruga kohvid ära ja läksime riideid vahetama, et välja minna.
Jalutame tüdrukutega linna peal ja arutame veidi sellest filmist, mis me vaatamas käisime kinos. Seal mingi lennuk kukkus alla ja siis inimesed püüdsid ellu jääda ja mingi väike love story oli ka seal nagu ikka. Hetkel me suundume lähimasse riidepoodi. Mõtlesime koos väikese shoppingu teha.
Poodi astudes ma nägin koheselt ühte beebi roosat kleiti. Loniksin sinna. Aa kas ma mainisin, et ma siiani hullult lonkan. Ma ei saa väga parema jala peale toetada. Kleidi juurde jõudes vaatasin seda lähemalt. Ja kuna mulle meeldis see lõige ja värv, otsisin ma oma suurust.
" Eliise kuule..." alustab Carmel. Vastan talle mhh sarnast ja vaatan ikka seda samat kleiti." Mis sul täpselt selle jalaga juhtus? Väänasid välja tööl?"
"Aaaa ma kukkusin hüppe keerutusest kui ma tantsisin."
" Mida? Millal?" Uurib Liisbeth. Sama ajal ta vaatab mingit särki. Carmelil on käes juba mingi ruuduline jakk.
"Hmmm.... Kaks päeva tagasi?"
"Peaksid ettevaatlikum olema kui teed neid hüppeid või tantsid" soovitab Carmel.
"Mhm tean, aga keegi sealt entertainmentist oli mu saali tulnud ja plaksutas ja see veidi ehmatas ja sellepärast ma kukkusingi."
"Mhh"
"Ma lähen otsin ta üles ja annan peksa talle" seletab Carmel seal. Ma hakkan naerma selle peale.
" Rahu, pole vaja." Naeran talle ja vaatan veel paari särki mida ma olin just leidnud. "Peaks rohkem koos shoppama tulema või midagi koos tegema."
أنت تقرأ
Stalker||k.th
أدب الهواةMis saab kui kaks täiesti võhivõõrast, erineva kultuuri ja keelega inimest põrkavad üksteisega kokku puht juhuslikult ning ühe inimese elu muutub sellepärast pööraseks? Mis siis saab kui sa ühel päeval avastad, et sind jälitab keegi? Seisab su k...
