Stalker||k.th

6. Peatükk

Heihopsti!

Ennem kui lugema hakkate tahan ma öelda, et väga armas oleks kui te annaks selle osa lõpus mulle tagasisidet, kuidas teile meeldis jne. Veel armsam oleks kui te annaks ka tulevikus mulle tagasisidet samuti, kuna siis ma teaks mida muuta ja kuidas näiteks põnevamaks teha juttu. Ma ise arvan, et see osa on natuke halvem kui teised, aga ma loodan siiralt, et teile meeldib ikkagi see osa :) Head lugemist! :)

Amburi plika <3

Kordan!!

Palun peatage mind!

....viimane võimalus!!

Jaa okeii viimane võimalus ümber pöörata sai otsa, sest ma seisan täpselt tema ees. Ma märkan, kuidas ta pool sammu eemale astus minust kui ma tema juurde jõudsin. Ma olin ta peale praegu nii vihane. Mul oli ükskõik, kas ta tapaks mu kohe praegu või kunagi hiljem, sest see juhtuks niikuinii kunagi. Ta ei jäta jälitamist ju. Astusin talle veel ühe sammu ähvardavalt lähedale. Meie vahel pole kunagi nii väikest vahet olnud, peas arvutusi tehes on see umbes pool sammu või vähem. Eliise mis arvutusi sa hetkel teed? Sa pole mingi matemaatika tunnis, sa peaks talle hoopis hetkel selgeks tegema, et ta sinu rahule jätaks.

"Mida sa tahad minust?" lausun, millest on aru saada mu vihast olekut. Vaatan talle kulmu kortsutades otsa ja sean käed rinnal risti. Ma ei näe tema silmi, aga tunnen ta pilku ja sealt tulevat rahulikkust. Kuidas ta nii rahulik on? Ta ei vasta mu küsimusele ka.....mida ma üldse lootsin.

" Kuuled????...." Ta ei kavatsegi mulle vastata? " Aghhh.... vasta mulle...." kordan ennast rohkem ärritudes.

" Mida sa tahad minust? Miks sa jälitad mind? Mida sa saavutad sellega, et sa jälitad mind?" küsin temalt, talle rohkem lähedamale minnes. " VASTA MULLE!!! KAS VÕI KURAT ÜHELE KÜSIMUSELE!" karjun lõpuks talle.

Ta on ikka veel rahulik ja ta vaatab mind. Ta silmad on tumedat värvi, tume pruunid täpsemalt ning neis pole ühtegi vihast emotsiooni, ta on täitsa rahulik ning kui ma talle otsa vaatasin ja ootasin ta vastust, käis ta silmades korra rõõmustav helk. Kui ma teaks teda ja tal poleks suu maski ees ütleks ma, et ta naeratas või muigas millegi peale.

Kurat mille peale ta muigas? On ikka ennast täis.

"Jäta mind palun rahule! Ära jälita mind enam... Otsi keegi teine või midagi....." ütlen talle kurjemalt kui ennem. Ta ei vasta ikka veel, temaga vestlus on mõttetu, ma loodan, et ta mu rahule jätab lihtsalt. "Kurat sa võiks vastata mulle!" hüüan ma eesti keeles, sest ma tahan vastust. Ta keeras oma pead nõksa paremale ja ta silmad tulid rohkem esile, neis oli märgatavalt segadust ja väga uurivat pilku. Miks ta mind nii vaatab? Ma hakkasin selle pilgu peale vähe nihelema kui ta järsku astus sammu minu poole. Õnneks ma jõudsin õigel hetkel reageerida sellele ja sammu taha poole astuda. Ta tahtis mulle lähedamal olla kui meie eelmine poole sammune vahemaa.

Mida ma tegin? Miks ma tal nii lähedal olin? Ma poleks eales läinud oma stalkrile nii lähedale. Eliise nüüd on aeg minema minna. Ta küll ei vastanud sulle, aga sa tulid ja seisid iseenda eest välja ning palusid tal ennast rahule jätta, kuigi ma ei usu, et seda juhtub. Ma lihtsalt keerasin ennast ümber ja jooksin ukse poole ja hakkasin lükkama seda lahti, aga see oli kinni. Surusin käed ruttu taskuse, et võtmed välja võtta ning lifti poole tormata ning minna korterisse, enda turvalisse paika siin riigis. Ma ei leidnud oma taskutest võtmeid.

"PAGAN!.....Kurat!" hüüdsin eesti keeles kui sain aru, et olin torganud võtmed ühte toidukotti ja arvake ära kus toidukotid on hetkel. Jah täpselt lifti juures seismas teisel pool ust. AGHHHHH okei ma helistan ruttu üles, et ma saaks ennem teisele poole ust kui stalker tuleb ja tapab mu ära. Vajutan fonolukul number nelja ja seitset ning see hakkab helisema.