Stalker||k.th

11. Peatükk

"Lähme T Express'i peale!!" hüüab mega rõõmsalt Tema. Me seisame sellest paari sammu kaugusel ning ma vaatan seda ja mina kindlasti ei lähe selle peale.

"Ei, ärme lähme sinna..." ütlen ma püüdes Teda tagasi tõmmata. Ta sõber on lihtsalt nii tüdinenud meiega koos olemisest, et ta seisab meist natuke maad kaugemal.

"Mhh miiks?" küsib ta lapselikult, ma naeratan talle vastu.

"Ma kardan seda."

"Mhhh.... lähme ikka! Seal pole midagi hullu ju. Me võime käest ka kinni hoida kui sul nii julgem on."

"Ouuu... oot see jääb ära!" hüüatan talle.

"Seal on lõbus. Tule, lähme!" haarab ta mu käest ja me hakkame sinna T Express'i poole kõndima.

"No kui sa tahad just oma kõrva kuulmisest ilma jääda, siis hea küll ma tulen." lausun ma talle vihjates, et ta jääb lihtsalt pärast seda kurdiks. Ta naeratas mulle ja lehvitas oma sõbrale, et ta tuleks meie poole.

Ta sõber sõitis igal atraktsioonil meiega kaasas, kuid ta sõitis kogu aeg meie tagumises istumise kohas, sest me sõitsime iga sõit kõrvuti. Ta sõber pole vist väga huvitatud koos meiega Everlandis olemast. Ma tõesti loodan, et ta ikka kuuleb, sest ma olen kõik viimased atraktsioonid karjunud talle otse kõrva. Ma mõtlen stalkrit, sest ta sõber lihtsalt istub ja vaatab ringi, ei kordagi karjumist. Saime sinna Stalkri valitud atraktsioonile. See inimene pani meid koheselt sinna kinni ja kõndis teisi kinni panema.

"Ole valmis, siis kurdiks jääma." ütlen Talle.

"Ma pole vahepeal jäänud kurdiks su karjumisest, siis praegu ka ei jää." ütleb ta mulle naeratades. Vähemalt ta naeratab mulle kogu aeg, mitte ei ole vait ja vaata mõrvari pilguga sind. Ma olen kindel, et ta sõber haub plaani kuidas mind mingilt atraktsioonilt alla kukutada, et ma surma saaks. Okei see T Express hakkas sõitma alguses suht aeglaselt ja siis edasi läks mega kiirelt. Ma hoidsin väga tugevalt sellest torust kinni ja karjusin kuidas jaksasin.

Oehh me oleme nüüd elusalt ja tervelt sellelt T Express'ilt maapinnal ja ausalt öeldes see oli lahe. Ma karjusin ennast seal tühjaks. Ma mõtlen seda päriselt, sest see oli nii õudne, aga samas nii lahe. Stalker ei karjunud kordagi, vaid tegi hirmunud nägu kui ma talle otsa vaatasin ja karjusin. Tema sõbrast ma ei tea midagi, võib-olla ta lihtsalt istus seal ja nautis vaadet või midagi sellist.

"Okei, palun istume natukest aega kusagil nüüd ja puhkame!" hüüan ma ja torman mingi pingini, mis seal on. Stalker ainult naerab selle üle. Nad kõnnivad minuni ning ta sõber vaatab ümberringi kontrollivalt ja siis nad vahetavad paar sõna korea keeles.

"Kas sa kommi sööd?" küsib Stalker.

"SA TEED NALJA ONJU!?" küsin ma karjudes talt.

"Ummm... ei tee. Siin on lihtsalt üks kommipood..." ütleb ta kukalt kratsides. Ma hakkan naerma."Mis sa naerad?"

"Hahhaha... see polnud muide halvaga. Magus on mu teine nimi, et sa teaks. Magusa all ma mõtlen kõiki komme ja sokolaade ning kõiki muid magusaid asju, mis olemas on." ütlen ma talle naerdes, loendades näppudel üles kommid ja sokolaadid ning kõik muu magus.

"Tõesti?" küsib ta üllatunult.

"Jup.... ma toitungi ainult sellest." naeratan talle vastu. Aga tõesti ma söön magusat rohkem kui soolast ja enam vähem elangi magusal ainult.

"Aja jalad alla ja suundume siis kommi poe poole, mis asub..-" ütleb Stalker, kuid ta ei jõua oma lauset lõpetadagi kui ma juba püsti olin lennanud ja poodi jooksnud.

"Ohhh siin on niiiiiiii palju komme!!!" Hüüan ma rõõmsalt neile ja vaatan komme huvitatult, sest kohe kindlasti ma ostan siit endale komme kaasa.

"Shhh!" Naerab Stalker ja asetab oma sõrme enda suule. " Vali kommid välja, ma maksan."

"Oihh!" lausun ma ja asetan käe suule. " Ei, ei pole vaja. Ma saan ise ka komme osta siit." naeratan ma talle ja püüan oma hääletooni normaalsel toonil hoida. Ta sõber pööritab mu öeldu peale silmi. Mis tal tegelt ka viga on? Mingu ära kui talle ei meeldi. Ma haaran ühe koti, kuhu ma hakkan komme panema, mis ma välja valin.

Kui ma jõudsin kommikotiga kassase ja me võitlesime Stalkriga, kes maksab selle eest, sest ma tahan ise oma kommide eest maksta.

"Okei, okei! Sinu võit. Maksad ise enda eest." ütleb Stalker käsi alla andvalt üles tõstes. Naeratan talle ja maksan ruttu ära.

"Kuhu me nüüd lähme?" pärin neilt kui me kõnnime Magic Land'i poole.

"Läheks vaataks lihtsalt kuhu satume?"küsib Stalkri sõber esimest korda terve selle aja jooksul inglise keeles meilt. Ma noogutan talle ruttu vastuseks, sest ta vaatab mulle sellise pilguga otsa, et ma vait jääks.

Kui me Magic Land'ile olime jõudnud, läksime me kõik kohe mingitele atraktsioonidel ja nagu ikka ma karjusin. Stalker vedas mind põrkeautodega sõitma ja mingile Sky Dancing atraktsioonile veel. Pärast seda ta tõmbas meid kõiki kolme Rose Gifts'i poodi. Ta rääkis ja proovis mulle mingeid peavõrusid pähe. Ta väitis, et mulle sobivad need tiigri omad, mis ta mulle andis, et ma pähe prooviks. Ta sõber võttis kassi kõrvad ja Stalker karu ja mina võtsin Stalkri soovitusel tiigri kõrvad. Stalker maksis need ära ja me jalutasime järgmisesse Land'i. Seal soovis Stalkri sõber minna Hurricane'i atraktsioonile ning ma olin nõus. Lõpuks oli tal vähemalt lõbus meiega või siis tal oli plaan seal mind ära tappa. Mingi aeg kui me õhus oleme minu kinnitused lahti teha, et ma sealt välja kukuks. Nagu mul nendel atraktsioonidel juba kombeks oli, ma karjusin täiest jõust. Ma vist karjusin stalkri paremast kõrvast kurdiks ja ta sõbra vasakust.

Pärast kui me olime ilusti sealt maha tulnud ja ma natuke kohanenud maapinnaga hakkasime me edasi liikuma kui ühel hetkel ma võtsin oma telefoni kotist välja, et vaadata kella ja okei. Ma ei arvanud, et see nii palju on. See näitas seitset.

"Uhmm... ma pean tagasi minema." lausun koheselt poistele. Nad vaatavad mind imelikult ja räägivad korraks omavahel korea keeles.

"Kõik on ikka hästi?" küsib Stalker minult, ma noogutan talle ainult vastuseks.
"Kas te saate mind, siis tagasi koju sõidutada?"küsin ma.

"Loomulikult, teil mõlemal oleks aeg koju minna juba." ütleb Stalkri sõber. Stalker paneb enda sõbrale vastu kukalt täiega.

"Oleks ja." nõustun ta sõbraga, ainult sellepärast, et äkki siis ta on väheke rõõmsam. Stalker ohkab raskelt ja vaatab oma sõpra tõsiselt.
"Hea küll, lähme siis tagasi."

Sammudes tagasi kassa juurde, kus me tuli, et minna autosse oli natuke maad. Kuid selle aja jooksul suutis ilm muutuda ning hakkas sadama ja nagu mitte vähe. Me pidime autosse jooksma. Kui me olime ilusti autosse jõudnud ja Stalker roolis, hakkasime liikuma minu kodu poole, tuli ta mõttele minna kohvikusse ja juua veel üks soe jook ära ning siis ta viib mu koju. Ausalt mul pole selle sooja joogi vastu midagi, sest vihma sadas korralikult ja mu juuksed ja riided said märjaks.

Stalker sõidutas meid ühte kohvikusse ja meil oli plaan joogid kaasa võtta kui seal võimalik on. Astusime kõik kolmekesi kohvikusse sisse ja vaatasime joogi menüüd.

"Mis sa tahad, Eliise?"küsib Stalker. Ma vaatan seda menüüd ja olen kahe vahel. Kas võtta latte või siis üks kuum tee.

"....Võta üks tee. Ma lähen ootan teid seal ukse juures olevas lauas." ütlen talle vaikselt, sest ma ei tea, kas tal oleks okei mulle üks tee välja teha.

"Okeii, mine oota seal siis." naeratab ta õrnalt mulle ja ma sammun sinna lauani, mis ma olin talle osutanud. Ma võtsin jälle oma telefoni välja ja kirjutasin oma vennale, sest ta oli mulle ülepikaja kirjutanud ning küsinud kuidas mul läheb. Kui ma olin talle vastu kirjutanud, otsisin oma ema chati üles ja kirjutasin talle, et küsida, mis Eestis vahepeal juhtunud on.

"Eliise...Palun!" ütleb Stalker. Viskan koheselt oma pilgu üles kui ta mu nime ütles, naeratasin talle õrnalt ja hüppasin toolilt maha ja haarasin oma tee ning jõin seda ikka mitu korraliku lonksu, kuid siis me läksime tagasi autosse. Ennem kui me jõudsime autoga ära sõita sain ma sõnumi.

Bambi 20.49
Meil on vaja rääkida.