Panen telefoni tagasi oma kohale leti taga, kirjutades samal ajal kliendi nime märkmikusse. Ennem kui pausile lähen, silman märkmikus veel selle nädala tööd. Kliente on selle viimase nelja nädala jooksul olnud väga palju. Nagu näitab töö märkmik ka praegu, et homme ja ülehomme tulevad tihedad. Ega järgmised nädalad pole paremad kui ma lehte keeran. Ma ei tea kas keegi viskas neli nädalat tagasi linna peal jutu lahti, et meil hea salong või mida, sest tööd on tõesti palju. Aga ega ma kurda ka selle üle, et tööd on palju. Lihtsalt mul endal pole nelja nädala jooksul aega olnud midagi teha. Tantsu trenni olen jõudnud paar korda nende nelja nädala jooksul. Ega ma täna samuti ei jõua sinna nagu eile ja üleeile.
Tõusen leti tagant ja haaran oma väikese kotikese, kus on mu raha ja telefon.
"Se-Ah, ma käin kiirel lõunal ära!" lausun ma talle, kui Se-Ah ise samal ajal toimetab kliendi juustega. Ta vaatab minu poole ja noogutab mulle naeratades. Arvatavasti on tal hea meel mind lõunale lasta, sest ma pole seda nelja nädala jooksul väga kasutanud. Pole isu, et minna teha väike lõuna. Ma olen harva tööl kohvi joonud. See kohvimasin on küll klientidele, et nad saaks vahelduseks tassike kohvi juua kui nad soovivad, aga noh mõned kohvid endale võtta sealt pole nii hull ju. Aga töö kõrvalt ei jõua süüa ka väga kui mul isu oleks. "Kui uus klient jõuab siis äkki saad talle kohvi pakkuda või midagi, ma püüan kiirelt ära käia."
"Eliiseke, ära muretse võta endale nii pikk lõuna kui sa vajad söögi jaoks. Küll ma kuidagi ise hakkama saan. Sa pole ju väga nende nelja nädala jooksul söönud niiet sa peaks ikka korralikult sööma.""Ah mis sa ajad nüüd. Kiire kohv ja koogi tükk ja ma olen tagasi!" hüüan ma ja väljun uksest.
Jalutasin nurga pealsele kohvikule, mis meil siin on. See kus ma Stalkriga kohtusin tihti. Äkki ta on täna ka siin kohvi joomas? Naeratan õrnalt sellele mõttele. Meie viimane suhtlus oli täpselt neli nädalat tagasi ja ausalt öeldes oleks teda uuesti näha tore. Astun kohviku uksest sisse ja tellisin koheselt ühe latte ja ühe šokolaadikoogi tükikese. Müüja oli mingi uus tüdruk, keda ma nägin esmakordselt. Ta lubas mõlemad asjad mulle lauda tuua. Lasin silmadel üle väikese kohviku käia, et kus ma istuda saaks. Istusin uksest vasakule teise lauda. Teenindaja tõi peatselt mu latte ja koogi tüki. Naeratan talle ja võtan koheselt sõõmu oma kohvist. Mu telefon põrises korraks ja haarasin selle endale kätte, et vaadata mis juhtus, samal ajal teise käega koogist tükki murdes.Seung- Woo 16.45
Tsau! Mis teed homme? Kui plaane pole läheks õige välja? Pole üle nelja nädala näinud. :)
Mina 16.47Tsau! Ei ole jälle jah üle pika aja kokku saanud. Vist nii pea ei näe ka. Tõesti tööl on hetkel kiired ajad ja homme ning ülehomme hommikust õhtuni tööl.
Seung- Woo 16.52
Oh sind vaesekest, töö tapab su nii ära kui sa koguaeg tööl! Aga eks kirjuta kui sul pole nii tihe graafik. :)
Mina 16.55Jaa ikka :)
Võttes viimase ampsu koogist. Tõesti peaks paluma Se-Ah'ilt paar vaba päeva, et Seung-Woo'd näha või ise puhata natuke. Olen viimased kõik need nädalad tööd rabanud nagu hull, ausalt see on vist isegi kasuks, et mul tihe graafik. Vähemalt mõtted ei kaldu Taehyung'ile. See võib naljakana tunduda, aga ma isegi pisut igatsen tema nägemist ja ta sõpru. Kui ta poleks otsustanud minust nüüd eemale hoida kirjutaksin talle,et tahaks tema sõpru lähedamalt tundma õppida. Aga mul pole enam sellist võimalust. Joon oma kohvi aknast välja vaadates inimeste poole, kes kuhugi läksid. Mu telefon põrises uuesti ja ma vaatasin koheselt.Suur õde<3 17.33
Heii! Kuidas läheb?Mina 17.35
ESTÁS LEYENDO
Stalker||k.th
FanficMis saab kui kaks täiesti võhivõõrast, erineva kultuuri ja keelega inimest põrkavad üksteisega kokku puht juhuslikult ning ühe inimese elu muutub sellepärast pööraseks? Mis siis saab kui sa ühel päeval avastad, et sind jälitab keegi? Seisab su k...