8.peatükk

19 0 0
                                    

Koolis täna olin sõpradega aga iga nurgapealt tuli Elenora, no mv tagasi tahab ve? Tra mis see kõik tähendab, need uned, tema, see kõik, oi jummel ma ei jaksa enam. 

Kodus ma lihtsalt pikutasin kuni jäin magama

UNES

Oli söögivahetund, istusin luda kuna näen, et Elenora istub mu lauda, oo kenaa. Ta küsis:"Noh mis õgid siin?" "Toitu õgin, tahad ka?" Ja andsin enda ampsu talle ja kui ma võtsin järgmise ampsu sellest samast kahvlist siis ütlesin talle:"Maitsev ila sul." Kui soodud ja kui kool ka läbi olime siis läksime minu kambaga, seal olid kaks poissi ja kaks tüdrukut +Elenora. Hängisime nii sama linnas ja kui pimedaks läks siis läksime tagasi sinna majakesse. Kui kohal olime siis oli kell juba palju ja me olime väsinud. Läksin siis pikali ja Elenora tule minu kõrvale, mina:"Ooo." Ta vaatas mulle naeratades otsa ja ma suudlesin teda ja võtsin ta kaissu. Kui ärkasin siis oli kool, olime seal ära ja peale kooli kutsusin teda välja, jalutasime käest kinni kuni ta küsis:"Oota Kristo kas me siis oleme suhtes, nagu need suuldused ja kallistused?" "No kuidas ise soovid." Ta noogutas mulle ja me suudlesime. 

"Kriistoooo!!" Wtf millega ma nüüd hakkama olen saanud. Okei kähku jalad alla ja jooksuga elutuppa, isa seisab seal karmi näoga ja vanaema pettunult. Ookei siit ei tule küll midagi head. Isa:"Ma ligesin su telefonis su sõnu..." Oi raisk vot nüüd ma olen küll närvis:"Mida türa kuidas te saate vòtta mu telefoni ja lugeda mu asju, kes te türa sellised olete, putsi mis see teie asi on nahhui. Türa kas ma pole piisavalt selgeks teinud, et MINU ASJU EI NÄPITA. PUTSIII!!!" Isa nägu läks vihast punaseks ja vanaemal tulid pisarad, isa:"Vali sõnu poisiklutt, sa oled ikka nii käest ära läinud. Telefoni ja arvuti võtan ma ära, ja mind ei huvita mida Sina sellest arvad, sa lähed vops vops enda tuppa ja tood nimetatud asjad siia." Ütles ta karmil ja konkreetsel häälel. Oi vittu nad söövad kohe mu närvid ära:"Ahah toon oma asjad siia, et sa saaksid nendes nuhkida jälle ve?" Isa suunas näpuga mu toa poole, okei läksin siis sinna võtsin telo, kustutasin kõik asjad ära, mäluka ja simi võtsin välja, arvutis tõstsin ka kõik asjad mälupulgale ja tegin seal täieliku restardi, kui sellega ühelpool viisin asjad isale, teine hakkas jälle targutama:"Kaua läks, aga asja sai." Noogutasin kuna mul polnud viitsimist nendega rääkida. Läksin oma tuppa ja vahtisin niisama lage, erinevad mõtted käisid mul peas, tundsin nagu midagi on ebamugavat kaela ümber, katsusin ahjaaa see on ju mu risti kaelakee, mul läks täitsa meelest, et ma ju ristitud olen. Oot kas see siis tähendab seda, et jumal annab sellega märku, et ma peaksin Elenoraga kokku tagasi minema, nagu need uned jne, aga miks talle Kerli ei sobi? 

Minu mõttemulli tegi katki koputus uksele:"Tule sisse siis juba kui sa siin oled." Kristel tuli sisse, tuima näoga, mis tal juhtus? Huvitav. "Juhtus midagi?" Ta noogutas, mina:"Tule istu, räägi mis värk on." Ta istus, kuni tal hakkasid pisarad voolama, ta käib küll mulle pinda aga sellises olekus mul oli kahju teda vaadata, võtsin ta enda kallistusse:"Mis juhtus." "See vanaema kes viidi juba hooldekodusse, ma käisin täna seal peale kooli, ja mulle öeldi, et ta kukkus kokku ja ta vöib surra." Ooomaigaaad, ei või olla, eiiii, jälle minu pereliige, mida munni, jumal miks sa karitad mind nii, miks, mida ma tegin, ja kui ma isegi tegin midagi siis palun anna andeks mulle see, ära tee mulle nii haiget. Tundsin kuidas pisarad voolama hakkasid. Kristel kallistas mind naruke tugevamini, nii me siis istusime, nutsime ja kallistasime üksteist. 

Tõshh, uks käis lahti:"Jooouuu:D." Ja kui Mirtel meid nägi siis ta muutus kohe tõsiseks:"Ou mis roimub, mingi nutuparaad ve?" Kristel käratas:"Türa praegu pole nalja arg, kas sa saad aru, vanaema võib surra sa kuradi kana teed siin veel nalja." Mirtel oli šhokis:"Mida kanni." Siis ta istus mulle sülle ja nii me istusimegi seal. 

Natukese ajapärast rahunesime ja läksime sööma, söögiks oli saksasalat, mu vanaema oskab seda täiega hästi teha, muahh perfecto. 

Kui söödud siis läksime oma tubadesse ja olime niisama. Katsusin oma taakuid, wtf kus mu telo.. ahjaa paps ju võttis, nu nahhui. Kuna mul midagi targemat teha polnud siis kobisin magama. 

----------------------

Tere, kuidas raamat tundub? :D

Ma tean, ma ei suuda.Where stories live. Discover now