Ärkasin, kuna tundsin, et keegi raputab mind. Tegim ailmad lahti ja seal on Kristel:"Kuradi paks aja oma paks perse üles kell on palju, sa pead kooli minema, paps ajas mu." No jommajoo mida veel. Ajasin siis püsti eenast ja kobisin voodist välja. Vahetasin riided, jalga toppisin kamopüksid, no need mingi sõduri mustriga, selle sama pluusi ja kampauni, mis eile, no ma midagi targemat ei leidnud. Kui olin valmis siis läksin sööma, nägin, et kõik on kuidagi udune ja midagi on valesti. Siis katsusin nägu, no kurat prillid pole ees ju.
Läksin siis panin prillid ette ja sõin ära ning läksin kooli, mul mõttetesse tuli jälle mu sugulane jummel mu tuju läks ära, läksin esimesse tundi.
Istusin pinki ja panin asjad lauale. Natukese aja pärast tuli õpetaja:"No tere, alustame tunniga, tõuske palun." Ma vaatasin ringi ja kõik olid uimased, õnneks ei saanud ta aru, et minu oli midagi valesti. Kui võisime istuda siis ma panin pea kätelecja tundsin, et pisar tuleb kohe, eii jumal mitte siin teiste nähes, oigistasin silmad kinni ja "ringutasin" kuigi tegelt pühkisin pisara ära:"Õ õpetaja, ee k kas m ma v võin v veetsu minna?" "Hea küll." Läksin siis vetsu ja kirjutasin Karolinale, et ma ei tule, mul oli pohhui kui ta kellegi saadab mulle, aga sellises olekus ei hakka ma kuhugi minema, las käib nah, kui on vaja siis jälgigu ise oma lapsukesi, ega ma mingi isa pole. Läksin klassi:"Õpetaja mul on halb, kas ma saan arsti juures käja, et koju minna, sest mul on tegelikult palavik, aga ma ei tundnud end nii halvasti." Tegin näo, et mul on halb. Ta kirjutas midagi mingile lipikule:"Palun, siin on su tõend." Tänasin ning lahkusin. Läksin koju, vanaema:"Pojake sa juba kodus, kuis nii vara siis, juhtus midagi?" "Ei lihtsalt mmm mul hakkashalb." Üritasin midagi kokku puterdada, õnneks ta usub mind. Läksin siis oma tuppa ja vaatasin fb, Karolina oli kirjutanud mulle sõimu kirja, et oi sa kahetsed seda ja bla bla, ah nahhui, tra tapa ära siis mind, nahhui sa viivitad, tra tapa ära ja ongi korras vittu nooh.
Olin niisama telos kui tunnikese pärast helistati mulle, Elenora?? Nah nada. Võtsin vastu:"Aljo?" "No tere Kristo..." Ma ei kuulanudm sest ma hakkasin mõtlema, mis ta häälega on, tal pole nii tugevat aktsenti. Küsisin:"Ti kto takoi?" "Karolina olen." "Aa sina, nu tsjo?" "Nahhui sa hüppasid ära, pljät, kõigepialt kiirjutad, et sa tuled, a pärast, a nahhui ma ei tule, no mida sa kaardad, kegi ju ei söö sind ära ju." Ooo see vene aktsent, mm mulle meeldib kui tüdrukutel on veneaktsent, kurat see on mu nõrkus. "Eemmm, ma ei tea." "Räägi pljät, ma ei jäta sind enne rahule, kui sa ütled, mis hunjaa on." "No ma mõtlesin, et nahhui ma tulen, kui sa ise tead, et ta käib suitul?" "Mul on vaja tiada, a nahhui keda sa kardad, et sa ei tulnud? Mind? Eljenorat?" "Ei see sama." "Mis niisama, mis asi raisk, pljät." "Ma ütlesin Seesama." "Nu mis seesama, pljät, räägi nagu mormalne inimene." "No ongi see, et sa ise tead ju, et tra ta suitsetab, mo vittu sul minust vaja ah?" Oihh ma läksin liiga hoogu. "Sa veel ülbidsed siin või, kes sa nahhui oled, ma praegust tulen sulle sinna ukse taga ja nahhui annan peaksa, mul pohhui kas sa nüüd jooosed oma emale ütlema seda, sa raisk ei räägi muga nii, on selge?" Oi kurat, mul hakkas kõik keha värisema:"J Jah." Lõpetasin kõne ära, oiii kurat, no nüüd ma olen pasas, mmmhhhh, raisk, mida teha.
Läksin sööma, kuna kõht nõudis. Kui söödud siis läksin telekat vaatama, oo kriminalistid, no see juba läheb. Umbes poole tunni pärast jõudis ems koju:"Tere, tere minu armas väike pere!" Hõikas ta esikust, ma jooksin talle vastu:"Jou mams:)." "Tsau poja:)." Tegi mulle põsele musi. "Kas isa on kodus?" "Amm ma ei tea ma vähemalt pole näind." "Ahah, kaua sa juba kodus oled olnud?" "Ma ei tea, ma ei mäleta." "No hea küll, kus vanaema on?" "Ma ei tea." "No kes siis teab kui Kristo ei tea:)." "Ma ei tea." "Oh sind mu väiksekest:)." Ja sasis mu juukseid. Ta läks oma tuppa ja ma läksin diivanile. Ema hõikas vanaema, et teine tema juurde läheks, ma istusin diivanil, kui järsku ema minu juurde tormab:"Kristo, pani mingi jalatsid kähku jalga, ma unustasin täitsa ära." "Eemm mis asja." "Tee kähku, tee peal räägin." Da fck okei, tegin nagu kästud, ja panin kossid jalga ja kui me autos olime haaksin pärima:"Mis lahti?" "Aa see ka jajah, me lähme nõustamisele." Kakoi nõustamisele, okeeei? Igatahes paari minuti pärast olime kohal, läksime kabinetti, seal olime 1,5h no jummel mingi mõttetu asi, mis teed peale kooli, kas sa kardad ja kuidas ja mis ja kes,p. No nah nada etot vsjo? Kui koju jõudsime, tuli mul meelde, et paps pole jõudnud:"Ems kuna paps jõuab, sa ei tea ve?" "Ma ei tea hahaha." "Emme see pole naljakas." Üritasin teha solvunut. "Kallike kas ma olen sulle maininud, et sul ei tule see päris hästi välja." "No ma siis hakkan lõugama ja laamendama, kas siis on usutavam?" "Ehh, okei okei anna andeks." Ma lihtsalt kondisin oma tuppa, paari sekundi pärast tuli ema:"Poja ära pahanda, ma tegin nalja ainult." "Okei." Siis ta kallistas mind:"Ega sa pahane pole?" "Ei." Siis tegi mulle põsele musi ja lahkus. Natukese aja pärast tuli Mirtel uksele:"Venna musi on koduus!!!" Ja kohe jõudis ka Kristel:"Musiii." No jumal kas ma olen mingi kloun või. Vajusin mõtetesse kui tundsin, et mingi mütakas mulle peale lendab, vaatan no jommajoo mõlemad mu sealjas:"Käige nahhui kuradi tatti kari!!" Kristel:"Sorri me tahtsime nalja teha." "Türa sitt nali ma ütleks, ja käige maha nüüd." Ronisid maha, huuh hingata saab. Kristel läks ees ära ja Mirtel istus mu voodil edasi, Kristel:"Mirtel tule, ära ahista Vennakest." "A mis sa ise tegid ennem?" Päris väiksem. Kristel sundis teda minema kuni nad lõpuks läksid, oehh haiged elukad. Olin oma toas niisama, kuulasin muusikat ja olin netis.
Õhtu poole tuli paps koju, ema jooksis talle vastu ja tiris ta nende tuppa, ohoh see on küll kahtlane hahah. Siis tuli vanaema minu tuppa:"Pojake süüa tahad?" Noogutasin. Läksin vanemate toast mööda ja panin kõrva vastu ust:"Egne rahu, ma lasen ise siis enda juhatajal ta kinni võtta, mitte keegi ei saa viga, kõik saab korda ma luban sulle." Siis nad vist hakkasid suudlema, emm ookei ma siis liigun parem.
Kui söödud läksin ma oma tuppa, natukese aja pärast tuli isa:"Poeg me emaga mõtlesime, et te 3 lähete teise vanaema juurde natukeseks, mingi kaks nädalat või nii." "Aga kool?" "Ma tulen järgi teile hommikuti ja koos lähme, ära sa selle pärast muretse:)." "Isa?" "Ja poeg, ma kuulan." "Kuule ma juhuslikult kõndisin teie toast mööda ja seleta mulle lahti lause:"ma lasen ise siis enda juhatajal ta kinni võtta, miite keegi ei saa viga."" "Oehh hea küll, aga õdedele ei räägi." "Mhmh." "Igatahes on üks inimene Alexander Kristman, ta tagab röövida teid ja meid tappa, ma lasen ta kinni võtta aga senikaua olete teie maal, koolis on direktor minu tuttav ja temaga ma sain rääkitus, et kui midagi siis ta viib teid jalamaid ära." "Aga õed ju pole minu koolis ja to teine dire?" "Tollega ma ka juba rääkisin, ära muretse te olete turvatus ja kõik on kontrolli all. Sa ei pea muretsema." Okei kuna isa oma tööd tunneb koos emaga siis ma usaldan neid. Läksin magama.
Kui ärasin siis panin eilsed riided, ma ei viitsinud kapis tuhlama hakkata, et midagi leida. Kui söödud siis paps viis meid kooli, poole tee peal õed läksid maha ja me aõitsime edasi, kui koolini jõudsin siis ütlesin papsile head aega ja kõmpisin kooli, 1.tund oli mul 2sel korrusel jõudsin üles, kuni keerasin ühte koridori, seal kuulsin mingit naeru, tundsin selle kohe ära, Elenora, tal on selline omapärane naer. Vaatasin tema poole ja ta üritas tõsine olla aga see kukkus sitasti välja, lõpp tulemuseks me mõlemad naersime. Kui olin rahunenud kõndisin klassi. Olin kõk oma tunnid ära ja kutsusin isa järgi, kui ta tuli olid õed juba autos ja sõitsime maale. Kui olime maal, siis ütlesime head aega ja läksime sisse, see maja on 2korruseline ja väga suur. Nägin enda vanaisa keda ma pole väga ammu nainud:"Papaaa." Jooksin tema poole suu kõrvuni:"Tsauuuu:D." "No tere mu poeg. Kudas läheb siis kah?" "Ahh eks ta kuidagi ikka läheb." "Nuuh oled pruuti ka leidnud?" "Jaaa:)." "Tohoh, kes see õnnelik siis meil on?" Kerli:D." "Ooo nimi on juba selline, võimas. Poeg ma usun, et sul on hea maitse nagu su isalgi, sest su ema on ka väga kaunis:)." Naeratasin ja kõndisin 2.korrusele "minu tuppa" see on mu tuba siis kui ma siin olen. Kõik oli nii korras ja nii puhas ja korras, mu see vanaema on jumala puhtuse friik. Nüúd ma tean miks mu isa koguaeg saab pahaseks kui mul on midagi toas natuke valesti. Ema ja poeg:) copy and paste. Viskasin voodisse pikali ja mõtlesin omi mõtteid.
Vaatasin kella 22:20oihh, peaks magama minema, aest homme on ikka väga vara äratus, sest mu maja on kaugel koolist, nunuh. Vahetasin siis riided, pesin hambad, soovisin teistele head ööd ja kobisin magama.
-------------------
Tere, võite kirjutada oma arvamust ja mida ma võiksin teistmoodi teha. Ma ei tea isegi kas keegi mu raamatud loeb aga ma kirjutan, sest tahan oma mõtteid avaldada ja kui loed siis võid anda endast märku. :D Tänan, pakun, et uus osa tuleb homme öhtu poolikul nagu koguaeg.
YOU ARE READING
Ma tean, ma ei suuda.
Roman pour AdolescentsTere, ma olen Kristo, 16-aastane. Iseloomult olen selline kartlik ja vaikne, no juhul kui joon, siis olen julge. Mul on ka ema ja isa nad on ranged, 2 tüütud õde on ka, okei Mirtel(11) ta on tüütu, aga naljakas, natuke suurem õde Kristel on tüütu ja...