Ma tean, ma ei suuda.

18.peatükk

Esmasp.

Otsustasin, et lähen Mirtel klassi kuna tema inka õps oli mu üks õpetsjatest keda ma usaldan ja Mirtelil on täna seal tund. 

Esimene tund oli tal mate, seal ta pidi mingeid korrutus tehteid arvutama jms jama. Järgmine oli tal loodus õpetus kus ma jäin magama, runnen mügimist:"Mh, mis toimub, aa oih vabandust." Lõpus aegutasin. Mirtel vaatab mu poole:"zkurat sa siin magad." "Oi sorry." "Jumala eest sind väikest last." "Sorry õde, no viies klass on minu jaosk ikka liiga raske, no seda ei kannata." Kõik taga lobisesid ja õpetaja lõugas üle klassi, et nad oma suud kinni paneks, kurat oleks võind ikka Kristeliga minna, ah pohhui elab üle. Järgmine tund oli inka oujee. Istusin pinki ja kui õpetaja tuli klassi nägi ta mind:"Oi meil on siia uus õpilane saabunud, no mitu aastat sa siis istuma oled jäänud." "Oota mata ei võta, arvuta ise." "Aahah ma sain juba aru miks sa istuma jäid." "No ma räägin, juba viies klass aga kurat edasi ei saa, see mate ikka." "Haha jah. Aga hea küll tõuseme siis püsti ja alustame tunniga." Ajasin ka ennast püsti oh issand nii harjumatu, kõik mingid junnid ja ma nii pikk, okei tegelt ma enda klassist ka pikim aga no nii küll mitte hah. Kui istusime siis õpetaja istus Mirteli laua vastu ja küsis:"Kodus ikka teist moodi onju." Noogutasin:"Ma usun, ma tunnen kaasa sellel puhul. Aga mis te siis kodus ka teete." Mirtel:"Kuna mul on igav siis ma mastrubreerin." Appi, eiii mida vittu, tra kas sa räägid tõtt, issand mul on häbi, selle õpetaja nägu läks ka imelikuks, ma hakkasin seal lolli olukorda lahti arutama:"Eee ära nüüd s s sed da m m m mõtle, t t ta l l lihtsalt a a ajab mm m ma ei t t tea m mids s ssuust välja." "Aa okei?" "Vittu mul on häbi, eii eiii ole minu õde, raisk vabandust ma vist ikka sattusin valesse klassi, issand jumal ei seda ma räägin küll papsile see ei ole enam okei. Ma pakun, et ms näen välja praegu nagu tomat, oh juudas Mirtel millele sa veel ei tule, no õpetajale, hallo mõtle.coehh issand ma hüppan küll nüüd alla kuskilt, aind jama on selles, et see ei tee sittagi mulle hehe i have a new problem, raaaiiskk. 

Kui see tund oli läbi siis ma otsisin Kristeli üles, ta nägi mind ja rhmatas vist ise ka ära:"Oi jummel mis suga veel juhtus, sa oled nii punane näost." "Tra Mirtel ütkes õpsile, et ta paneb näppe vabal ajal, tra Õpsile no kus on ajud, oomaaiggaad, tra mul oli nii piinlik putsi ma loodan, et see õpetaja ei hakka midagi arvama ja ta klass." Kristel hakkas kõvahäälega naerma ja röökis üle korruse:"Iuuuu Mirtel sa oled rõve hooor, tra nussi kodus oma sõrmi mitte koolis." Panin oma käe ta suule:"Kas sa oled taun ve, tra tshad hullemini marki maha teha ve, putsi mul pohhui ma läheb koju, tra jumal ma ei tea teid kahte. Tra tee midagi lõbusad ei need kaks nussivad näkku, aitäh türa ma siis ei tee sittagi teie heaks, palun väga, mina teid ei tea!" Läksin minema seal. 

Kui koju jõudsin oli maja tühi:"Vanaema!" "Aa oihh sind ei ole ju, türa!" Ja mul hakkasid pisarad voolama:"Palun aita, mida ma teen. Tra tahan olla hea vend, no ei siis sittutakse pähe, aga kui olen halb siis jälle midagi örlda, mida ma teen. Istusin seal maas ja lihtsalt nutsin. 

Olin seal veits nutnud kui võtsin jalanõud jalast ja jope seljast ja läksin diivanile ja tuletasin meelde neid armasaid hetki kui vanaema oli elus ja lihtsalt nutsin nende mälestuste peale. 

Tundsin, et tahan minema siit saada. Eemale kõigist ja kõigest. Läksin kööki ja võtsin noa, ma audalt ei tea miks ma endale aru ei anna aga jah, lõikasin ja nägin kuidas verd voolas ja tilkus põrandale. Lõikasin veel paar haava kuni lihtsalt istusin põrandal ja ootasin surma. 

NATHAN MEGAN

Tulin töölt koju, nii armas, et lapsed saavad läbi. Kõndisin naeratus näol tuppa, võtsin jalanõud ja jope ära ja tundsin, et tahan süüa läksin kööki, misasja, mu poeg on maas, ja ttta lõikus ennast oieiiii, võtsin kätega peast kinni, aagghh, läksin ta juurde, raputasin:"Kristoo, poeeeg. Ärkkaaaa mida sa tegiid." Pisarad hakkasid voolama, kurat mida ma jokutan. Võtsin telo ja helistasin hädaabisse. Sidusin poja käe rätikuga kinni, et ta jumala eest surnuks ei jookse. Panin ta diivanile pikali ja isrusin ta kõrval ja hõikasin teda:"Poeeg ärka paluun, paluun ära minneee." Pisarad lihtsalt voolasid ja voolasid,kuulsin koputust uksel ja tormasin sinna, tegin ukse lahti ja seal seisid kiirabid, lasin nad sisse ja juhatasin nad poja juurde, ise läksin tegin köögi puhtaks ja läksin nende juurde, nägin, et poiss istub diivanil silmad lahti aga ta vist ei saa aru mis toimub. Kükitasin ta ette:"Poeg, sa ikka saad aru kes ma olen ja kus sa oled ja kes sa ise oled?" "Ma arvan, et küll. Sa oled mu paps ee ma olen vist kodus? Jaa mina olen lihtsalt mingi loh kellel on rõõm keelatud." Ja tal voolas pisar, pühkisin ta selle ära:"Eii ära ütle nii, poeg. Mis juhtus üldse, sa oleks võind ju mulle helistada maxoleks ju kohe siia sõitnud." "Ma ei tea, ma ei suuda enam, ma lihtsalt ei suuda." Ja tal lihtsalt pisarad hakkasid voolama, oh issand mis juhtus tal. Appikene ma annaks praegu oma elu selle nimel, et mu poeg saaks õnnelikuks ja ta saaks normaalselt elu elada. Võtsin ta rnda kallistusse ja hoidsin teda nii. Kiiraabid tõusid ja üks nendest ütles:"Aga me siis lähme, et kui noormehega midagi juhtub siis helistage, aa ja ma soovitaksin psüholoogi poole pöörduda. Oodake mis teie perekonna nimi on?" "Megan." Vastasn, milleks nüüd see? No heaküll. Arst vaatas mulle ehmunult otsa ja ütles:"Aa siis jah teil juhtuski see, ma tunnen kaasa teile ja minge psüholoogi juurde. Aa ei, Marjan saab teid viia, kui soovite." Vaatasin seda teist naist natuke ja mõtlesin, et see vist sobiks küll. "Oodake ma helistan Kristo psüholoogile, äkki tema juurde saab." "A mis nimi?" "Amm mingi M. Gunnarsen?" "Aa see on see hästi noor ja blondid juuksed." "Mhm." "Aa teda täna pole, no homme saate temaga rääkida, aga võb küll talle helistada ja siis." "Okei aitäh." Lasin pojast lahti ja istusin ta kõrvale:"Kuidas tunned ennast." "Ma ei tea." "Ma luban, et kõik saab korda. Aga kus õed on?" Oli pikk vaikus ja lõpuks ta rääkis:"Koolis." "A mis nad seal teevad? Oota mida värki neil peaks veel üks tund olema, miks sa ära tulid, kas nad tegid midagi?" Ta noogutas, no püha jumal:"A mis siis juhtus?" Ta vaatas mulle oma kurbade silmadega otsa:"No tõsiselt, tahtsin olla hea vend ja teha päeva eriliseks, aga vot sulle nalja keegi peab ikka pähe sittuma." "Kes sittus siis?" Raisk see inimene veel saab:"A paku ise." "Amm mingi klassikaaslane solvas sind Sellega?" "Mkmmm, Mirtel tegi margi maha, ütles õpetajale, et ta vabalaajal paneb näppu." Oi pizdjets ei öelnud:"Mis asja ja mis õpetaja ütles?" "Sittagi aga see nägu oli küll selline, et ta oleks heaga öelnud, vabandust ma ei taha teiesugustega suhelda." "Oh püha issand." "No ma räägin noh, tra Kristelile rääkisin, see pistis üle kooli kisama ja mul oli nii mark ja ma tõmbasin minema sealt." "Ma räägin nendega ikka väga tõsiselt, aga aitäh, et sa ütlesid, mine tea mis nad järgmiseks plaanivad, tõmbavad trussikud pähe? Tsõh." Olime natukest aega vaikuses kui kuulsin, et pojal kõht koriseb:"Poeg, süüa tahad?" Ta raputas pead, ma naeratasin:"Valetad ka isale?" "Ei." "A su kõht räägib küll vastupidist." "Ah tal lihtsalt laamendamis tuju." "Aga anname siis süüa, siis rahuneb maha, muidu karjubki seal, Kriistoo anna süüa." Ta naeratas:"No okei." "Vot hoopis teine asi." Praadisin kkartuleid ja tegin kõrvale kurgi-tomati salatit, kui valmis siis tõstsin pojale taldrikule ja panin toidu laua taha:"Aga palun, siin on söök võrratu söök tadadaa taada tadada." Laulsin, Kristo hakkas naerma:"Hahahahah, paps mine lauljaks." "Ahah kohe nüüd, hahaha." "No ma räägin hahah." Tõstsin endale ka süüa ja kui istusin laua taha ja hakkasin ampsu võtma siis käis uksekell:"Kurat kas te sekund hiljem ei saanud tulla?" Panin toisu suhu ja läksin ust avama, nad kargasid mind kohe kallistama, ma vaatasin neid tõsise näoga:"Tüdrukud, praegu tõstate endale süüa ja peale seda mul tuleb teie kahega tõsine vestlus." "Ah mis asja jälle meie?" Küsis Kristel, vastasin:"Ega miks ma muidu tahan teiega rääkida?" Suu oli tal kinni, huuh vähemalt ei hakkand paukuma, sest ta oleks kohe saanud pizdulei. 

KRISTO MEGAN

Sõin kähku ära, et mitte neid jobusi näha ja tõmbasin oma tuppa, olin terve päev seal ja vahepeal käisin söömas. 

--------------

Tere, ma ei tea kas sellel raamatul on vapsje mõtet, kui on võid julgelt avaldada ka oma mõtteid või öelda mis võiks olla teisiti. Vabandan kui on vigu, sest ma kirjutan kiiresti ja väga ei vaata, aga loodan, et tekstist on ikka aru saada:).