Ma tean, ma ei suuda.

19.peatükk

Teisip.

Ärkasin ja vaatasin kella, oi mami see oli 11:05. Tra ma magasin kooli sisse, miks paps mind ei äratand, oi jobanõi šašlõk. 

Ajasin püsri ennast ja hakkasin riideid vahetama, helistan papsile:"Ou kuule mis sa mind üles ei ajand, türa ma jäin kooli hiljaks noh!" "Rahu, kõik on okei, sa ei lähe täna kooli, sest sa lähed täna psühholoogi juurde." "Huuh jummel, ma juba situsin püksi." "Fuuuh suur mees, häbi häbi hahaha." Naeratasin:"Aga mis kell, kes mind viib?" "Aa rahu, sa passi kodus, ems tuleb varsti ja viib." "A okei." Lõoetasin kõne ja panin riidesse, no jumaltänatud, et ma sisse ei maganud, kena paps oleks siis mulle ka võinud öelda, kurat ma vist ehmatasin ennast kapsaks. Vaatasin peeglisse, oi jumal mis mu soenguga toimub. Sättisin seda ja toppisin prillid ette. Vaatasin korra telosse ja Eleanora oli mulle snapinud, vaatasin mingi must taust kellajaga. Kamoon mees, khm naine ma tean mis kell on ju. Saadsin vastu snapi endast pildi ja kirjutasin hommik, viskasin telo voodile ja läksin otsisin külmikust midagi süüa. Kuradi halb, et vanaema enam pole, ma ei viitsi ise ka siin midagi vaaritada, no kui peab siis peab ega varjanti pole. Vaatasin siis mis külmikus oli, oo muna. Panin potti vett ja tõstsin selle pliidile, keerasin pliidi maksimumile ja hakkasin googeldama mida teha. 

Kui munad valmis siis, tõstsin poti teisele pliidile ja võtsin munad välja, ühele taldrikule, sest ega ma neid käes küll ei hakka hoidma, kallasin vee ära ja panin poti nõudepesu masinasse, mul tuli meelde, et vanaema peale keermist on pannud munad külma vee alla korra. Tegin siis nii ja hiljem tõstsin taldrikule tagasi, tegin ka kohvi ja läksin sööma. Kui söödud siis nõud panin nõudepesu masinasse ja kõmpisin oma tuppa. 

Mingi hetk kuulsin mingit plõksatust, panin telo ära ja läksin vaatama. Oo ems jõudis:"Tsau emme!" "Ou poja, tsau sa juba üleval, söönud oled?" "Ja." "Mis sõid." "No ma ei tea mingi muna keetsin endale ja kofi jõin." "Aa okei." Ta võttis jalanõud ära ja läks korra oma tuppa:"Isa pole helistanud?" "Ei, ma ise helistasin talle?" "Miks, mis juhtus?" "Midagi ei juhtund aga lihtsalt te võiks nagu jâgmine kord mulle ka öelda, et mul pole vaja kooli minna, ma mingi ärkasin üles ja ma pidin täis end laskma, kurat helistasin papsile, küsisin mis asja ja ta seletas." Ems hakkas nuuskima:"Kuule tunnen jah, et mingi sitahais käib üle pea, kurat sulle peab ikka mähkud muretsema." Hakkasin naerma. 

Kui ema toimetas ära siis läksimegi haiglasse, kui olime kohal siis narukese ajapärast mind kutsuti:"Megan palun." Läksime mamsiga sisse ja ma isrusin toolile:"Teere." "Tere, kuidas siis läinud on vahepeal." Putsi sa tainas veel küsid? "Ma ei t tea, h h hhalv v ast t i." "Mul on kahju mis vahepeal on juhtunud, ma kuulsin, et sa panid endale käe külge." Vihjas sidemele ümber mu käe, noogutasin ja vaatasin enda ette. "Hei kuule, pea püsti, tegelt ka, okei me kõik kaotsme enese kontrolli ja no juhtub selliseid asju, aga sellepärast ei pea kohe ära vajuma. Ma saan aru, et sul on keeruline, aga kuule ma siin mõtlesin su loo üle ja selliseid juhtumeid on varemgi ja kuna me psüholoogid teame, et selline olukord on raske siis tehti üks niinimetatud laager kus on sellised inimesed ja neid aidatakse, ma panen äkki su kirja sinna, see on ainult neli päeva." Ema vaatas suurte silmadega arsti poole:"Kuulge see mõte polegi halb,ma arvan, et jah." "Okei, siis saab kakskend kaks kuni kakskend seitse, sobib?" Ema noogutas, arst vaatas minu poole:"Mis sa asjast arvad?" Kehitasin õlgu, arst naeratas:"Kas see oli nüüd see, et ah kui juba arst kirjutab siis peab minema, et varjanti pole, või mida?" Naeratasin:"Ee maeitea." "No hea küll, igatahes siis sa lähed, aga kui Sina ei taha minna sinna siis Sa võid õelda Ei ma Ei lähe ja ma tühistan selle, sest keegi ei suru, sest kui sa tunned, et ei taha siis nii ongi, sinu arvamus loeb siin praegu." "Noo, ma k k kkäin ära?" "Ehh see ei kõlanud küll nii kindlalt, ei päriselt, kui sa ei taha siis keegi ei sunni, ega pead sul keegi maha ei võta kui sa ei ütled, sest sina tead mida sina tunned, keegi teine ei tea mida sina tunned, sest me kõik oleme erinevad ja nii palju kui meid on ka arvamusi." "Nojah." "Niiet?" "Noo malähen." "Okei, eks ma siis kirjutan." Noogutasin, vaatasin mams poole ja ta naeratas, naeratasin ka. Kui vaatasin arst siis ta midagi klõbistas seal arvutis, järsku ta telo helises ja võttis selle vastu ja rääkis seal kellegi teisega mingis teises keeles, mida mina ei oska. Kui ta lõpetas vaatas ta meie poole:"Sorry see oli mu vend, koguaeg käib ja pärib, nuuh kus oled, nuuh kus oled. Türa, oi vabandust." Lõi käega endale vastu suud õrnalt:"Oi ma vabandan, aga ta vahepeal on nii tüütu ja käib mulle närvidesse." Tššt, ta telo tegi häält, ta vaatas:"Oi gaad. Oodak ma korra kirjutan talle, et las ta ei kirjuta, sest ta läheb mulle närvidesse kui ta ei anna tööd mulle teha." Ta kirjutas kiiresti sõnumi ära ja seejärel see vend vist helistas, arst midagi lõugas talle teises keeles ja pani kõne kinni:"Da ma üldse lülitan seda välja praegu." Naersin, arst hakkas seal arvutis midagi tegema:"Oot, kus ma jäingi aa siin." Ja klõbistas seal midagi. Kui kõik siis ta küsis erinevaid küsimusi ja kui lõpetas siis sain minema minna. Sain selle ka teada, et ma homme ka pean sinna minema. 

Enne kodu käisime mamsiga poes ka ära ja ta ostis suitsu juustu ja maisikrõpse või mis iganes need magusad asjad on. 

Passisine mamsiga lauataga, sõime neid krõpse ja lollitasime niisama. Natukese ajapärast jõudsid õed ka koju, ema vaatas Kristeli poole:"Oota korra." Ja läks külmiku juurde, võttis sealt suitsu juustu:"Aga palun, söö oma isu täis." Kristel vaatas õnneliku näoga:"Omgg ems aitäh." Kallistas emsi ja tegi põsele musi, ems tegi ka. Kui nad lasid lahti üksteisest siis Kristel hakkas juustu sööma, Mirtel läks tema juurde:"Saab ka?" Kristel lõikas talle tüki ja vaatas minu poole:"Tahad ka?" "No kui pakud siis ära külle ei ütleks." Ning ta andis mulle ka. Kui söödud siis isrusime diivanile ja Kristel pani teleka tööle, nad ei suutnud otsistads mida vaadata ning ma võtsin Kristeli käest puldi:"Vot kui te ei suuda otsustada siis otsustan mina." Ja panin goopas kolmanda kanali. Nad solvusid, no jumal titekari:"Ou solvusite ve?" Vaikus, ütlesin:"Teate ka kui tüütud te olete kui te mölisete üksteise kallal kakskend neli seitse." Nad ütlesid samalajal:"Pole meie suu, et meil erinevad maitsed on." "No pole aga siis mina lihtsalt panen teid vait, ja ongi korras." Vaikus hahh lool. 

Kui paps tuli siis kõik jooksime talle vastu ja tegime talle korraga kalli:"Eee, tsau on ikka kõik korras?" Küsis paps, me vastasime:"Ja." Isa küsis minult:"Kuidas siis läks." Mirtel vastab:"Saad sa aru meil klassivend hõikas üle klassi, et tal on kepivajadused." Isa vaatas ta poole:"Toohoh, aga ma muidu rääkisin Kristoga, ags niikuinii ma oleks sinukäest ka seda küsinud niiet vahetpole." Vaatasin siis papsi ja naeratasin:"No minuarust läks normilt, aa paps mind pandi kuhugi, ma ei tea küsi mamsi käest täpsemalt, mingi neli päeva töllerda kuskil." "Ee Kristo kui ma nüüd ütlen sulle ausalt, siis sa lihtsalt ei töllerda seal, vaid sa saad seal abi, sind aidatakse seal, sinuga tegeletakse ja kõike sellist." "Nunu." "Aga kus ema on?" Paps küsis, ma mõtlesin korra ja ütlesin:"Ee, pakun, et omas toas?" "No okei, eks ma siis vaatan sinna, oi tsau no sind ma otsisingi." Aa mams ka jõudis siia vahepeal. Paps võttis mamsilt ümbert kinni ja viis ta nende tuppa, ullalaaa, okei Kristo ole normaalne, ega nad seda kohe tegema siis ei pea, ah mõistus ole sa ka vait no mida sa vaidled siin. No jumal nüüd mu ajupoolkerad ka vaidlevad, einoh tagatargemaks. Otsustasin mõtted vait panna ja läksin olin õdedega. 

Hiljem kui magama kerisin siis tuli meelde, et mul oli ju homme koolist vabapäev, tõusin püsti ja läksin vanemate tuppa. Koputasin õrnalt uksele ja läksin sisse:"Ega ma ei sega?" Sosistasin, paps ajas end istuli:"Kallis poeg sa ei sega meid ealeski, kui midagi on siis ütle, isegi siis kui ma vetsus olen siis ka sa ei sega." "Aa see ma tahtsin öelda, et mul homme vabapäev ja ma teen õdedele üllatuse, et ma lähen sinna kooli, kaua ma seal ei ole, sest pärast jälle korraldavad midagi." "Issand kui armas, sa oled ikka nii armas inimene." Naeratasin, ems oli ka vahepeal ärkanud:"Oi tsau poja, magada ei saa või, tule siia." "A ei mul tegelikult oli aind üks asi papsile vaja öelda:)." "Aa okei, a tule siia, on soojem:)." Oooo, davaj hahah grupikas, da fck oma vanematega küll mitte, ahah aju sa oled ikka nii tark hetkel seda dialoogi siin pidama. Läksin siis mamasi ja papsi vahele ja jäin magama.