Ma tean, ma ei suuda.

4.peatükk

Hakkasin koju kõndima ja ma võtsin Elenora käest kinni, jalutasime surnuaeda ja seal ma suudlesin teda, ma ei tea miks seal aga see tundus õige. Hiljem jalutasime järve ääres, kuna Elenora väsis siis otsustasime istuda, istusin ja ta istus mulle sülle, ma tundsin kuidas ma erutusin, Elenora küsis:"Oo kas sa tahad seda teha et sul kõva?" 

Ehmatusega ärkasin üles, ma jälle hingeldasin, vaatasin teki alla, no see veel puudus, et mul oligi kõva. Mis see tähendab, suudlus Surnuaias, ja ma tegin seda, jumala eest mis toimub, okei ma hakkan peast soojaks minema, katsusin käega otsaesist, no tore olengi peast soe. Mis järgmiseks? Meenutasin eelmist korda kuidas oli sama olikord aind siis pea valutas. See kord isegi ei valuta, okei proovin vaikselt ituli tõusta, vaatasin kella 6:15, no ärkamiseni veel aega on. Olin natukest aega telos. Siis tuli ema:"Kallis sa juba üleval, kas juhtus midagi?" Sellest unest ma rääkida ei tahtnud:"Emm, ma ei tea. M m ma lihtsalt ärkasin:)." "Okei, tahad, sa võid juba sööma tulla." Noogutasin, ta küsis:"Kuidas olla on muidu?" "Ma arvan, et normaalne, aind kael valutab." Ta noogutas ja läks minema. Jättis ukse lahti, no palun õppige mu kombed ära, ja pange see kuradi uks kinni kui te siit minema lähete. Läksin siis sööma, kui söödud sai tuli isa kööki:"Tohoh, tavaliselt sa ei saa maast lahti ja täna oled enne mind juba platsis:)." Naeratasin. Siis tulid tibitupsid ka(mu õed, lihtsalt nende käitumine on nii tibilik). "Oi tsau venna musi." Ütles suurem ja väike kohe korrutas nagu papagoi. Ma ei saanud aru mis sellel suuremal häda aga ta pistis kisama:"Tra kuradi pärdik ära ahvi raisk!" Ema:"Kristel mida sa kisendad, vanaema magab?" "No sorry aga korja see pärdik siit ära ta aind ahistab." Mirtel:"Mis ma siis tegim, aind tervitasin oma kallist vennakest, kas see oli patt?" "Siis sa saad seda teistmoodi ka öelda mitte nii nagu mina." No pljä, naised:"Ärge vaielge noh, ma tahan rahus süüa." Kristel:"Jah Mirtel, ära sega vennakese püha sööma aega." Ja mõlemad naersid, isa:"Kas te kaks jätate selle venna surkimise juba?" Mirtel:"Oi venna musi anna andeks, muahh." Ja tegi mulle põsele musi, no jumal lasteaed, jätsin söömise sinna paika ja läksin oma tuppa. Oi vittu nad ajavad mu hauda. Ema tuli järgi, koos mu kausiga:"Ma tõin su söögi, saad siin rahus süüa, isa lubas rääkida nendega tõsiselt, sest see polnud küll okei, kuidas nad mõnitasid sind." Noogutasin ja naeratasin. Ema vaatas korra minu poole:"Kas sa tunned ennast hästi ikka?" "Ee ja?" "Su nägu on kahtlane, oota ma toon kraadiklaasi." Da fck, okei? Natukese ajapärast tuli ta oma kraadiklaasiga ja toppis selle mulle kaenlaalla ja isrus ise mu voodi peale, katsus käega mu otsaesist:"Kuule sa oled täitsa kuum." Ooi mu ema ytles, et ma olen hot, no ma tänan:), okei see selleks, kui 10min oli möödas ss ta võttis kraadiklaasi ära ja ytles et mul on palavik37,5. Ma kehitasin õlgu, sest mul oli savi sellest palavikust,ema:"Ma arvan, et sa ei..." "Ei ma lähen, see palavik ei tee midagi mulle." "Nooo, kui sa nii arvad aga kui halb hakkab siis kohe koju, okei?" Noogutasin, kui ema minema läks vahetasin riided, panin ühed hallid teksad ja valge pluusi ja halli kapsuni, võtsin asjad ja paps viis mu kooli. 

Istusin tunnis, kui järsku tundsin kuidas mu telo viibreeris, no jumal kes nüüd, tunni lõpuni oli ka veel pikalt jäänud, minu mõtteid segas õpetaja:"Noormees eespoolt teine pink, aknapoolne rida, kähku vihik lahti ja jalamaid kirjutama, mis see siis nüüd on. Kodune kasvatus." Viimase lause ta pobises oma nina alla aga ma kuulsin, seda sest mul on hea kuulmine, võtsin siis oma vihiku lahti:"Eem vabandust, ma olin omades mõtetes, mida peab kirjutama." Terve klass naeris, okei piinlik. Nägin kuidas õpetaja vihaseks muutus ja näitas näpuga klassiukse poole, okei võtain asjad ja läksin minema, vaatasin sõnumit, selle oli saadnud Karolina, oi jumal nüüd ähvardab oma perega, oi ei. Mul hakkasid käed värisema ja otsustasin, et kui võtan kokku end siis vaatan, eiii saa äkki saab pahaseks, tuleb ja pussitab mind, no issand mida veel mõelda, ah mis ta ikka teha saab, mul on ka selja tagune, mu vanemad ja nende kolleegid kui väga vaja, tegin siis sõnumi lahti.

JUSTKARO:"Hoia pliis Elenoral silm peal, sest ta haiseb 24/7 suitsu järele ja mulle ei meeldi see." 

Tahtsin veits pulli teha

KRISTOMEGAN:"20€ ka ss."

JUSTKARO:"Davaj saame kell 16:30kokku." 

Olin temaga nous, leppisime koha kokku ja hilineda ega üle lasta ei tohtinud, kurat ma tegin ju nalja, et ma tulen, ni kuhu ma nüüd segasin, end, okei ma siis hakkan hüvasti jätu kirja kirjutama vanematele. Ta ütles, et ta tuleb üksi, oi kurat kuidas ma talle vastu lähen, ma hakkan ju kartma, kõige parem, kui ma jooksu ei pista, muidu on piztets. Appikene, kas näitan seda papsile või ei? Jumalakene, kui näitan siis oskab ta mulle appi tulla aga kui ei? Siis, siis mis? Kärban maha. Jumala eest, okei, see ongi siis minu saatus. Oot äkki ma võtan noa kaasa, eiii äkki ta ei tule üksi, jumal ja kui ma üle lasen siis on ka jama, appi ma kardan. 

Et oma mõtteid eemale saada läksin metsa, võtsin telo ja kõrvaklapid kaasa, kossid jalga davaj minek.

Jalutasin natuke kui tundsin, et midagi rilgub, no ei vihma hakkab sadama, nägin sähvakat taevas ja kuulsin mürinat, siis tuli padukas, naaahuuuii seee veel puutus, kiiresti jooksin koju. Joudsin sisse ja hingeldasin, banaema kohe jooksis mu juurde:"Jumal pojake kas kõik on korras, mine pane märjad riided pessu, jumalakene, ma teen kohe teed sulle, mine vaheta kähku riided ära sul täna oli ju palavik ka, ah jaa ma pärast kraadin ka sind." Läksin oma tuppa, vahetasin riided ära ja märjad viisin vanaemale. Viskasin voodile pikali ja passisin telos. 

UNES

Nägin seda kohtumis paika, kus ma pidin Karolinaga kohtuma, mu terve keha värises. Järsku kuulsin samme, nonii rip you Kristo. Mõistus ütles, et jookse, aga süda ütles, et seisa, kuna olen kuulnud, et peab kuulama südand siis sundisin end paigale, jalad juba hakkasin tõmblema kui nähid Elenorat siis ma muutusin rahulikuks, ta jooksis mu poole ja suudles mind, ma suudlesin teda tagasi. 

Ärkasin jälle ehmatusega, no mis see siis olgu, mida need uned kõik tähendavad, kas ma igatsen teda? Ei Kristo lõpeta, sul on tüdruk. Oh jumal ma olen nii puntras oma mõtetega, otsustasin, et käin hambad pesen ära, vahetan riided ja kobin magama, viskasin pikali, kui tundsin, midagi nagu on valesti, no muidugi, prillid. Võtsin siis ära ja uinusin.