Unistuste linn

Poiss

Kui Matt mulle helistas, ning teatas, et oli ta leidnud sattusin ma täielikult paanikasse. Ma kadusin täielikult oma mõtetesse, kuidas ta ta leidis, kuidas ta teab, et see on tema, miks peaks kõik nüüd nii sujuvalt minema, mida ma nüüd edasi teen....

"Eliah?!?!?!?!"

Järsku tulin ma oma mõtetest välja ja tõstsin telefoni voodilt uuesti kõrva juurde

"Jah?"

"kas sul kõik korras, tundus nagu sa oleks kokku kukkunud või midagi"

"jah , see... see tuli lihtsalt ootamatult."

"Ma ei tea kas see tema aga niipalju kui sa mulle rääkinud, siis see tema"

"Kuidas sa ta leidsid?"

"Jätsin müüri vahele kirja, kui sa ei märganud..... Vabandust"

"Ei ei ära vabanda"

"Okey pmst ma olen kohe su maja ees ja me lähme vaatame kas see on õige tüdruk"

Sellega pani mu parim sõber telefonikõne kinni, ning jättis mu vaikusesse. See ei saa ju nii olla, et see päriselt ka tema on. Ma pole vist mitte kunagi nii kiiresti riideid vahetanud. Selleks ajaks kui Matt minu juurde jõudis nägi mu tuba välja nagu seapesa.

"Oh wow, siit on küll keeristorm üle käinud.." Matt tõstis mu riideid diivanilt, ning istus siis maha.

Nähes kui paanikas ma olen vaatas ta mulle otsa ja käskis maha istuda

"Mida sa kardad?"

"Ma ei tea"

"Siis miks sa paanikas oled?"

"Sest ma ei tea mida oodata"

"Siis oota kõige paremat, võta ennast kokku ja lihtsalt usu" Võibolla sellepärast Matt nii rõõmus alati oligi, võibolla nägi ta kõiges ainult head. Ma hingasin sügavalt sisse ja noogutasin. Ma olin valmis lõpuks temaga uuesti kohtuma.