Armastus läbi pisarate [LÕPETATUD]

"Sina keelad Markol minuga suhelda"

1 nädal hiljem...

Mina ja Marko oleme väga õnnelikud, ma ei ole enam öösiti painajaid näinud unes. Marko ja mina oleme üksteise juurde juba palju ööseks jäänud. Ma meeldin Marko vanematele ja tema minu vanematele ka.

Me kõnnime praegu Markoga tema kodu lähedale parki, me saame ta parima sõbraga kokku. Jõudsime parki ja juba näeme teda ta istub pingi peal, seljaga meie poole.

Kõndisime lähemale ja ta keeras end ümber. Ma kohkusin, see on Rene, kui olin kunagi oma exi Rauliga koos siis Rene suhtles samuti Rauliga aga ta vihkas mind. Ma realselt palvetan, et ta mind ära ei tunne. Rene vaatas minu poole

Rene: Tere, ma olen Rene, mis sinu nimi on

Mina: Keity..

Rene: kas me oleme varem kohtunud? Sa meenutad mulle kedagi

Mina: ma ei usu..

Istusime ka Markoga pingile, ning ma olin siiani suht šokis. Ta ei tundnud mind ära? Miks just tema..Rene võttis kotist rummi välja ja nad hakkasid jooma, mina ei tahtnud.

2 tundi hiljem..

Poisid on juba korralikult täis ning mina pole siiani joonud, mul pole tahtmist ka. Järsku Rene tegi sellise näo pähe nag oleks aru saanud millegist ta vaatas mulle otsa.

Rene: haha Keity Lumberg just nii see sa oled

Ma tõmbusin korraks sisimas justkui lukku, ta tundis mu ära, see ei tõota head..

Marko: on jah mis siis?

Rene: nahhui sa selle litsiga koos oled

Marko: sa ei ütle mu naisele lits, sa ei tea isegi teda

Rene: tean seda libu piisavalt, ta oli mu vana sõbra Rauliga suhtes kunagi pikka aega

Marko: Rene aitab

Rene: Sina keelad Markol minuga suhelda

Mina: pole keelanud

Ma istusin pingil mu mõttemaailm muutus, mu silme ees jooksid painajad, mul hakkas halb. Ma tõusin püsti, mul hakkas halvem järsku oli kõik must.

Mõnda aega hiljem..

Avasin silmad, ma olen Marko juures, tema voodis. Mis juhtus? Minu sees oli paanika, Marko tuli enda tuppa ja vaatas mind mures näoga, ta tuli istus mu kõrvale

Marko: anna mulle andeks kallis, ma ei teadnud, et te teate üksteist ning ei saa läbi

Mina: see ei ole sinu süü, ausalt

Marko: mina tahtsin temaga kokku saada ja võtsin sinu kaasa, ma ei tahtnud sulle halba kuidagi..sa kukkusid kokku, sul oli halb olla, ma tõin su siia, sa sonisid lauseid "palun ei", "appi" jne

Mina: see ei ole sinu süü, ta lihtsalt vihkab mind

Marko: mis juhtus kunagi? Kui sa ei taha siis sa ei pea rääkima

Mina: kui olin Rauliga koos aasta aega tagasi, meie suhe kestis kaua aga ta tegi mulle palju haiget, ta suhtles Renega. Ma ei tohtinud mitte ühegi poisiga suhelda. Ühel päeval olin meie seltskonnaga väljas ning Raul nägi kuidas mina ja Kaspar kalli tegime, muidugi sellest tuli suur sõda. Rene sai peale seda hoogu juurde ja hakkas mind litsiks sõimama jne. Kui sa ei usu võid Kaspariga rääkida..lõpuks Raul pettis mind ja see tegi mulle nii haiget, kui lahku läksime ei uskunud ma enam armastusse..

Marko: kallis muidugi ma usun sind, see värdjas Raul ei osanud sind hinnata, ma luban et me saame õnnelikuks, ma võin Renega suhtlemise lõpetada

Mina: ei sa ei pea temaga suhtlemist lõpetama, te olete parimad sõbrad ma ei keela sind

Marko: aga ma ei taha, et sa haiget saaksid kuidagi, tahan et sul oleks kõik hästi

Mina: minuga ongi kõik hästi, kui sa Renega välja tahad minna vms siis mina lihtsalt ei tule, kõik on korras

Me veel rääkisime ja jäime üksteise kaisus magama, minu kõige kallima kaisus, kõige turvalisemas kohaks minu jaoks on tema käte vahel olemine