Armastus läbi pisarate [LÕPETATUD]

"Eestisse💗✈️"

Lennujaamas kell 14:30..

Nädalad on möödunud ja mina just jõudsin Eestisse tagasi, täna on minu sünnipäev. Vanemad ja Silver tulid mulle lennujaama vastu. Ma ei hakanud enda asju kaasa võtma kuna lähen nagunii tagasi.

Kõnnin ja juba näen neid eemalt, jooksin nende poole ja Silver jooksis ka mulle vastu ja võttis mu sülle ja kallistas mind. Siis kallistasin ema ja isa ning liikusime autosse.

Leppisime kokku, et kell 17:00 tähistame minu sünnipäeva, et seni saame Silveriga rääkida või väljas olla.

Jõudsime koju ning Silver pakkus välja, et võiksime parki minna ja teistega kokku saada. On aprilli kuu ning väljas on juba soe.

Kõndisime Silveriga parki ja teised pidid juba seal olema, ütlesin Silverile, et läheksime kiiremini kuna igatsen neid ka väga väga palju kuigi nad tulevad mulle koju sünnipäevale ka aga siiski.

Jõudsime kohale ja jooksin neid kallistama. Istusime pinkidele ja meenutasime vanu aegu. Ja ühtlasi meenusid mulle ka hetked mil Markoga olin.. Jamh ma ei ole temast siiani üle saanud aga üritan teistele jätta positiivset muljet.

Kuulasime muusikat ja rääkisime, järsku Liisbeth ütles, et "ohoh vaadake kes tuleb, Hanna isiklikult". Mu nägu muutus mega tuimaks. Hanna kõndis meie juurde ning ulatas mulle roosid ja kingikoti ja soovis õnne.

Hanna: eh tean, et siiani vihkad mind, loodan, et sulle kingitus meeldib, lisaks sellele tahtsin öelda, et lasin Marko vabaks ja ilmselt ta tuleb su juurde varsti.. loodan, et sul tuleb ilus sünnipäev ning suudad mulle millalgi andestada

Mina: miks sa ta jätsid? Ta ei armasta mind enam ja ka mina olen eluga edasi liikunud *pidin valetama*

Hanna: sa ei ole eluga edasi liikunud Keity, minu ja Marko suhe oli ainult näiliselt ilus. Me tülitsesime koguaeg kuna teadsin, et armastab sind siis ta snapis olid kõik teie pildid alles, teie pilt padja all või sahtlis. Neid märke oli veel. Kahetsen, et olin sitt sõbranna sulle. Ma ei tea mis mul hakkas, kui Kaspariga lahku läksin olin haavatud nagu sinagi lihtsalt ma ei näidanud seda välja ning eks nii me Markoga kokku läksimegi. Veidi hiljem mõistsin, et sellepärast kaotasin sinu ja teised meie seltskonnast, mõistsin, et armastan Kasparit siiani aga nüüdseks olen teie kõigiga oma võimalustest ilma jäänud. Usu mind kõik saab korda Keity, loodetevasti saad juba täna Marko tagasi.

Hanna jutt liigutas miski pärast mind nii palju, et mul langes põsele pisar, ka Hannal hakkasid vaikselt pisarad voolama ja ta tegi mulle kalli. Endalegi üllatuseks tegin ma talle kalli vastu. Kasparil on samuti Hanna vastu tunded alles aga keegi peale minu ei tea seda, Kaspar ohkas ja tuli tegi ka meile kalli. Ja siis tulid ka teised ning sellest tuli ilus grupi kalli.

Ütlesin Hannale, et ta võib mu juurde sünnipäevale tulla. Istusime pargis ning siis mina ja Silver hakkasime ees minu juurde kõndima, et jõuaksin endale uue meigi ning uue kleidi selga panna.