Armastus läbi pisarate [LÕPETATUD]

"Kas sa oled Markosse armunud?"❤️

1 nädal hiljem

Liigun parki, et sõpradega kokku saada. Marko on ka meie kambaga juba nädal aega olnud ning me oleme käinud jalutamas jne. Ma vist olen armunud kuigi ma ei tahaks olla aga ta on nii hooliv ja toetav ning paneb mu naeratama.

Jõudsin parki ning teised on juba kõik kohal ja Marko ka. Ma tegin teistele kalli ning istusin ka pingile. On ilus ja soe ilm, me kuulame muusikat ja räägime juttu.

Marko seisis püsti ja rääkis Kaspariga ta vaatas mind ja naeratas, ma naeratasin ka ning vaatasin maha. Hanna tuli minu juurde ja kutsus mu eemale rääkima. Kõndisime eemale ning ta vaatas mind naeratades ja silmad punnis peas.

Hanna: kas mu tibu

Mina: mida

Hanna: kas sa oled Markosse armunud?

Mina: lõpeta ära

Hanna: sa oled peale seda kui Markoga tutvusid nii teistsuguseks muutunud, sa oled nii sõbralik ja õnnelik koguaeg nagu hõljuksid pilvedes, ning te jälgite üksteist koguaeg

Mina: jobu

Hanna: see ei ole ju halb, minge suhtesse. Tahad näha ma panen teid kokku täna või homme hiljemalt

Mina: loll jutt suhu tagasi

Hanna jäi vait ning ütles, et me liiguksime tema juurde. Tal vaba maja nädal aega ning ta kutsus meie kampa enda juurde ja tahtis juua kah.

Jõudsime teiste juurde ja hakkasime Hanna poole liikuma. Uuh Marko tuleb ka meiega väga hea. Kõndisime 10 minutit ja jõudsime kohale. Kaspar ostis meile joogid.

3 tundi hiljem..

Okei me oleme juba täiesti sassi ennast joonud. Me mängisime tõde või tegu ja pidime Markoga suudlema ja see oli veel Hanna antud tegu. See suudlus oli hea, ma tean et ma ei tohiks kiinduda temasse kuna lubasind endale kunagi aga ta teeb mu õnnelikuks.

Ma tõusin maast teiste juurest püsti ja kõndisin ülesse vannitoa poole kuna Marko läks sinna. Jõudsin üles ning ta avas ukse. Ta vaatas minu poole ja ma tegin talle kalli. Ta tegi mulle vastu ning kutsus mu tühja tuppa rääkima. Või noh tuppa kus peaksime meie täna magama kuna Hanna otsustas ise meie eest. Istusime voodisse.

Marko: Keity sa ajad mind hulluks, ma ei suuda enam. See suudlus kui su koju viisin oli parim ning su kallistused. Ma armastan sind Keity. Ma tean, et sa ei usu armastusse aga palun ma näitan sulle, et see on olemas.

Mina: ma ei uskunud armastusse aasta aega, siis tutvusin ma sinuga seal pargis. Sa ei andnud alla minu osas vaid üritasid mind endale saada aga endalegi üllatuseks ma armusin, armusin sinusse..

Marko: kas see tähendab, et sa oled nõus minuga suhtesse minema

Mina: jah

Ta suudles mind, ta võttis mu endale sülle ja kallistas mind. Kuidas on see võimalik, et tema käte vahel ma tunnen end turvaliselt ja tunnen nagu oleksin kõige õnnelikum plika siin maailmas.

Armastan seda poissi nii palju. Kartsin alati haiget saada. Kuid tean, et ta teeb mu õnnelikuks. Ma vajan teda nii palju.