Armastus läbi pisarate [LÕPETATUD]

"Marko tuleb ka õhtusöögile"❤️

Hommikul...

Tundsin, et keegi äratab mind, avasin silmad ja see on Marko, ta vaatas mulle otsa ja ütles "Ma ei tahtnud sind äratada aga su vanemad jõudsid täna koju" ma tõusin püsti naeratades ja ütlesin, et tahan koju minna.

Ta ütles, et viib mu autoga koju ning istus ka voodisse. Panin ennast kiiresti riidesse ning võtsin enda koti ja naeratasin nagu oleksin pilves ja vaatasin Markole otsa. Ta hakkas kõva häälega naerma ning ütles "Vanemate igatsus oli vist suur haha". Tegin suured silmad pähe ja ütlesin naerdes "muidugi".

Liikusime koridori ja ta võttis enda auto võtmed ning liikusime autosse. Õnneks oli ainult 5-8 minutit sõita. Jõudsime mu maja ette ning Marko tuli samuti sisse korraks.

Ema ja isa ootasid ukse juures ning ma jooksin neid kallistama ja musitama. Marko vaatas ja muigas.

Marko: tõin teie tütre teile tagasi

Emps: suur aitäh

Marko: ma hakkan nüüd liikuma

Marko tuli ja tegi mulle kalli ning empsile ka ja isaga surus kätt ning lahkus. Vanemad kutsusid mind kööki hommikust sööma. Istusime laua taha ja wow hommikusöögiks on puuvilja salat, see on mu lemmik.

Ema: mis sa vahepeal tegid?

Mina: niisama olin ning käisin psühhiaatri juures

Isa: oi kuidas seal läks?

Mina: ma ei teagi ta tahtis mulle depressiooni testi/uuringut teha

Ema: kuidas see läks?

Mina: nuu depressioon on viimases astmes aga ma ei soovi ravi saada, ma ei taha tablette ning teraapiad enam ei aitaks

Isa: tütreke me ei saa sind sundida seal käima ja ravi saama. Minu ja ema kohustus on sinu otsuseid austada isegi kui need meile vahepeal ei meeldi peame me tunnistama, et sinust on sirgunud suur neiu

Emal: isal on õigus kuigi me väga sooviksime, et nõustuksid raviga ning sinuga kõik korda saaks

Mina: ma mõtlen selle peale aga arvan, et see läheb ise üle

Isa: mõtle aga nii kui tunned, et läheb hullemaks siis palun mine tagasi sinna

Mina: siis lähen

Ema: muide Marko tuleb ka õhtusöögile

Mina: miks?

Isa: me tahame sinuga rääkida aga siis kuuled

Sõime hommikusöögi lõpuni ning läksin enda tuppa jälle, ma siiani mõtlen minu ja Marko pildile mis tema padja all oli. Kas ta armastab mind ikka? Kas mul on veel lootust?

Aga samas ta on õnnelikus suhtes Hannaga. Ma ei tea ja mida nad küll mulle õhtul rääkida tahavad ja miks Marko peab ka õhtusöögile tulema? Mul ei ole küll selle vastu midagi kuna juba meeletult igatsen teda.

Õhtul..

Varsti peaks Marko jõudma ning ma juba nii ootan. Panin endale selga heledad teksad ning valge nabapluusi.

Kuulsin uksekella ja jooksin ise trepist alla ust avama, Marko tervitas mind ja tegi mulle kalli ning me liikusime kööki minu vanemate juurde. Õhtusöök on valmis ning laud on kaetud. Istusime ka laua taha.

Mina: mis see jutt oli siis mida pidin kuulma?

Marko: terve päev mõtlesid sellele jah haha

Mina: muidugi

Isa: me mõtlesime emaga ning Markoga sinu seisundi peale ning mina ja ema tegelikult rääkisime ka sinu psühhiaatriga. Psühhiaater rääkis, et sa vajad vaikust ning rahu. Marko andis sulle korteri võtmed ning minu ja ema poolt on sulle luba olemas. Sa võid sinna kolida kui soovid, see mõjuks sulle hästi

Marko: ja see korter ei ole siit kaugel sa tead isegi seda, saaksid igakell vanemaid näha, ning kolida saan aidata sinul

Ema: ja me anname sulle isaga igakell nii palju raha kui vajad, mis arvad, oled nõus?

Mina: olgu olen

Marko: olen homme lõunast siin maja ees ning aitan sul kolida, sobib?

Mina: ja