Armastus läbi pisarate [LÕPETATUD]

"Siin on kunagi meie beebi"❤️🤰

2 päeva hiljem..

Elame Markoga juba enda kodus, kolisime eile ja oleme ennast juba ilusti sisse seadnud. Kell on 20:37 ja Markol oli täna vaba päev. Me oleme terve päeva lihtsalt kaisutanud ja jalutamas ning söömas käinud.

Kes oleks võinud arvata, et mina Keity Lumberg annan veel kellegile võimaluse ja, et keegi suudab mind panna jälle naeratama.

Ma pole Hannat ja Silverit mega kaua näinud kuigi nad on mu parimad sõbrad. Hanna on siiani Kaspariga koos ning ka Silver on endale mingi uue naise leidnud, keegi Aneth. Mul on nende üle heameel, pole ka teisi meie kambast näinud aga ka neil läheb hästi.

Istume Markoga diivani peal ja vaatame filme üksteise kaisus. Joome ka rummi jälle. Kuulsin, et keegi helistab mulle ja võtsin laua pealt enda telefoni. Marko küsis kes see on, ütlesin, et Hanna. Naeratasin ning võtsin kõne vastu.

Mina: jaa kullake

Hanna: te peate ära minema kuskile kaugele *ta nuttis*

Mina: oota kallikene mis juhtus?? *Marko tõusis ka ja vaatas mind segaduses olles*

Hanna: Rauli mingi käsilane pani mulle käed külge aga ma ei lase neil sinuni jõuda

Mina: kus sa oled??

Hanna: ei Keity..

Mina: KUS SA OLED?

Hanna: järve ääres

Panin kõne kinni ja rääkisin kiiresti Markole mis toimub ja hakkasime kiiresti järve äärde liikuma. Jooksime ja kui jõudsime lähemale siis liikusime aeglasemalt.

Kuulsin kuidas mingi tüüp karjus Hannaga ja siis ütles, et annab peksa talle. Nüüd sai mu mõõt täis, mitte keegi ei puudu Hannat. Hakkasin kõndima Hanna poole ning Marko kõndis kaasa minuga.

Mina: mida vittu? hoia eemale temast

Tüüp: vau kes siia tuli, aga mina teen oma tööd ja pidin temale haiget tegema

Ta hakkas rohkem Hannale lähenema ja siis lükkasin teda ja jõudsin rusikaga näkku ning jalaga ribidesse talle mõned korrad lüüa. Marko tahtis ka tulla aga ütlesin, et ta rahustaks Hannat: Ja siis kummardusin ta kohale ja võtsin ta kõrist kinni ning laususin "Mitte keegi ei tee minu kallitele inimestele haiget, mine tagasi enda Rauli juurde ja ma vannun kõige nimel mis mulle kallis, et kui te ei lõpeta siis rikun teie elud ära"

Võtsin Marko ning Hanna ja kõndisime ära. Saatsime Hanna ilusti koju ning siis kõndisime ka Markoga koju.

Koju jõudes läksime ka Markoga voodisse ja kõik arenes ikkagi seksini välja. Kui lõpetasime siis kaisutasime ja rääkisime juttu. Marko hoidis enda kätt mu kõhul ja sosistas "Siin on kunagi meie beebi". Naeratasin ja nõustusin.

Ma olen Markosse nii palju armunud ta ongi minu kõik. Mu süda tuksub rinnus tema nimel, ta ongi minu elu mõte ja kõike muud veel. Ma ei suudaks ilma temata elada.