Psühhootiline

7.

Viimasel ajal on mul olnud ainult Hansuga seansid.

Meile võeti ka uus psühholoog tööle,niiet ma pole enam õnneks sellel alal üksi.

Ma ei tea miks mul ainult temaga on olnud seansid,kuid meie seansid ei ole just väga edasi liikuvad.Sellesmõttes, et tema ikka ei räägi minuga ning võimalikult palju vaikib.Ning ta viimasel ajal väga palju silmab mind,kui kuskil liigun.

Tänagi on mul seanss Hansuga.

Joon kohvi ning loen lehte.

Korraga astub uksest sisse Hans.

Vaatan teda imeliku pilguga.

Vaatan siis oma kella ning näen,et meie seansi alguseni on veel 2 tundi aega.

"Meie seansini on veel 2 tundi ju aega?"küsin segaduses olles, Hansult."Ma mõtlesin,et äkki teeks selle varem ära."

Heh,esimest korda tema tahab midagi ette võtta.

"Aga kuidas sa said enda palatist välja?"küsin uuesti proovides temast lahti saada."No ütlesin,et tahan teie juurde ning siis nad lubasid mul tulla?"

"Täiesti üksi?"siiski on nad veel vaimselt haiged ning ei tea mida nad võivad ette võtta.

"No jah"

Pean minema õdedega rääkima,et nad ei laseks neil majas üksi ringi kõndida.Võib ju midagi juhtuda ning nad võivad midagi korda saata.

"Okei,tule ja istu siis siia"näitan talle käega diivani suunas.

Ise istun tema kõrvale kuid teisele otsa diivanile.

"Millest sa siis tahtsidki rääkida?"

"Sinust" vaatab mulle Hans otsa ja naeratab.

Oskan ainult muiata selle peale kuid kohe vastan"Hehe.Seansid on ikka mõeldud sinule."

"Kuid sina oled palju huvitavam inimene." ütleb Hans ning tuleb mulle diivanil natuke lähemale.

"Usun,et sind ei huvita minu elu ning sina oled siiski siin kõige tähtsam,sest sinuga pean ju seansi tegema ja sind pean ravima." ütlen talle ning liigun diivanil Hansust eemale.

"Huvitab. Ning praegu oled sina kõige tähtsam." Ma ei tea mida Hansul on kuid ta pole kunagi nii võrgutav olnud.Ta on isegi liialt võrgutav.

"No arva nagu sina tahad.Mina olen siin ikkagi sinu ravimise huvides.Nii...Mis oli siis põhjus,et sa tapsid selle mehe?"

"Sina.Sina oleksid see põhjus kelle pärast ma tapaksin kasvõi 10 inimest ära"See ajas küll hirmu nahka kui ta seda ütles.

"Okei.Ma just ei küsinud sellist küsimust.Aga miks sa oled täna oled nii sõbralik või isegi võrgutav?" Seda viimast sõna ma kahtlesin küsida,kuid mõtlesin,et ta ju on seda ning selles pole midagi.Ta ise teab ka seda.

Pärast selle küsimust ma juba kahetsesin selle küsimist.Ta vaatas mulle otsa ning ta silmad olid väga võrgutavad.Mind silmitsedes ta hammustas seksikas huulde ning hakkas minule lähedamale tulema.

"Sest selleks on põhjust.Sina.Sina oled selle põhjus." ütles ta lõpuks peatudes minust väga lähedal.

Mu süda peksleb väga kiiresti.Õhk läheb väga palavaks ning ma ei suuda enam hästi hingata.

Ahhh...ta on nii võluv.Algusest peale olen ma talle silma peale pannud kuid saan aru,et töö ja eraelu peab lahus hoidma.

Proovin rahulikult edasi hingata kuid Hans tuleb iga hetkega minule lähedamale.Kuid ma ei suuda sinna midagi teha..Tunnen kuidas mu lihased ei liigu ja ei taha ka liikuda ning pean sinna istuma jääma.Ta on liiga võluv.

"Palun...." proovin öelda kui Hans on minule väga lähedal.

Ta on jõudnud minuni ning meie huuldest on väga vähe vahet.

Ma kuulen kuidas ta hingab sügavalt ning rahulikult.Selle eest minu süda peksleb kiiremini kui ennem ning tahaks kohe rinnust välja hüpata.

Ta liigub aeglaselt minule lähedamale ning meie huultest on ainult paar sentimeetrit puudu.

Kuid õnneks katkestatakse see.