11.

86 15 0
                                    

Kõndides Hansu juurde,näen et ta juba vaatab mind ja naetatab.Võtan tema kõrvalt tooli ning istun tema ette.
"Hei!" ütleb kohe Hans kui istusin toolile ja pöörasin oma pilgu temale. Vastan talle samaga.
"Sa ei ole vastanud mu küsimusele.."
Ütlen Hansule ning olen tõsise näoga."Millele?"
"Mis oli nende inimeste tapmiste põhjused?" ütlen ja näen,et Hansu näolt on kadumas naeratus."Ma olen haige.Sa tead seda,miks muidu ma siin olen.." ütleb Hans ja pöörab pilgu akende poole."Sa ei ole haige.Ma tean seda.Kui sa oleksid,käituksid teisiti."

"Mis moodi siis?"küsib Hans ning ta näole ilmub naeratus."Ma ei tea.Kuid teistsuguselt,kui sa praegu."Selle peale ainult Hans pöörab näo minu poole ja lausub:"Sina peaksid seda just teadma."ning naeratab mulle.Ma ei oska sellepeale midagi öelda.

Hans vaatab korra selja taha Edwardi poole ning vaatab siis aknast välja."Muide kui teada tahad siis see uus psühholoog vaatab sind juba mitmendat korda."Vaatan kohe Edwardit.Meie pilgud kohtuvad.Ta naeratas.Tema kõrval olev õde rääkis midagi aga Edward ei teinud temast väljagi.Vaatasin tagasi Hansu näole ning näha oli,et ta oli näost ära."Jah,me suhtleme.Me oleme kolleegid."ütlesin Hansule,et tema segadust leevendada."Tema pilgust seda küll ei ütleks.." ütleb Hans ja sasib käega oma juukseid."Vahetame parem teemat,räägime millestki muust."ütlen,proovides teemat vahetada."Näiteks?" küsib Hans väga tõsiselt."Räägi endast parem." ütlen ning siis pööras Hans näo minu poole."Pole midagi rääkida ja sa niigi tead.Räägi parem endast?" ütleb Hans ja naeratab."Minust pole küll midagi rääkida,kuid kui sa seda soovid.Ma olen 24 aastane.Väiksest saati olen tahtnud saada psühholoogiks.Lõpetasin kooli ära ja tulin siia tööle.Olen j......" Ma ei saanud lõpetada juttu,kui korraga meie laua kõrval seisis Mr.Willingson.Hans vaatas talle otsa ning ka minu pilt tõusis sinna."On sul ikka meeles,et sa jääd täna öövalvesse?" küsis Mr.Willingson ja naeratas."Ikka on." "Siis on tore!" ütles ta ja läks õdede juurde tagasi.Pöörasin oma pilgu tagasi Hansule ning ta oli segase näoga."Sa jääd täna öövalvesse?" küsis ta ja nihkus mulle lähedamale."Jaa.Ainult täna." "Aga see pole ju sinu töö?" küsib minult Hans ja paneb käed risti."Ei ole küll aga ainult tänane öö." ütlen ja silun juukseid.
"Puhkeaeg sai läbi!" ütleb toas olev õde ja teised õed hakkavad patsiente palatitesse viima."Aga ma hakkan siis minema." ütlen Hansule,naeratan ja tõusen püsti.Ta tõuseb samuti ning võtab mu käest kinni.Ta suudleb mind käele ja lausub:"Oli meeldiv suhelda" Meie laua juures oli kohe Edward kes küsis,et kas kõik on korras.Hansu näoilme muutus kuid ma ütlesim,et kõik on korras.Läksin palatist välja ning suundusin enda kabineti.
------------------------------------
Hei!
Ma kirjutaksin rohkem osasid ja kiiremini kuid kahjuks on ainult 9 ja 10 osa lugenud 5 inimest.Mis on väga vähe ja ma ei näe eriti mõtet jätkata kui vähesed loevad osasid.
Muidugi arvan,et kirjutan edasi kuid siis kahjuks tuleb osasid vähe kuudes,sest kui paljud neid ei loe ei näe ma mõtet postitada.
Aga muidugi olen õnnelik nende 350 lugemise üle ja 20 meeldimise üle! Aitäh teile!
Kuid jah,viimasel ajal vähesed loevad.

PsühhootilineDonde viven las historias. Descúbrelo ahora