Sinivaal √

40 päeva enne: Helesinised roosid

 Dely: Hei..

Dely: Sa üleval?

Dylan D: Jaa, olen.

Dylan D: Miks sa jälle ei maga? Kell on kaks öösel. Sa oled pärast jälle terve päev väsinud ju.

Dely: Ma magasin õhtul mõned tunnid. 

Dely: Ja miks sina ei maga?

Dylan D: Sest mu pea on mõtetest täis ja see ei lase uinuda.

Dely: Millest sa mõtled siis?

Dylan D: Ühest tüdrukust.

Dely: On ta tore?

Dylan D: Jaa, väga. Ta on tõsiselt armas neiu. Hella südamega, õrn, juuksed on tal heledad.. ja tal on imekaunid ookeanisinised silmad..

Dely: Ta on päris minu moodi isegi. Okei armas ma küll pole.

Dylan D: Aga kui see oleksidki sina?

Dely: No oletame siis, et mina. Mida sa minust mõtleksid?

Dylan D: Ma mõtleksin sellest, kui väga ma sinuga uuesti kohtuda tahaks.

Dylan D: Ja tegelikult sellest ma mõtlengi.

Dely: Et sa tahaksid temaga uuesti kohtuda?

Dylan D: Ei, totu :) Sinuga..

Dely: Ma tahaks samuti sind veel kord näha..

Dylan D: Ainult ühe korra?

Dely: Eiii, ikka rohkem. 

Dely: Kas sa elad kusagil lähedal, et sa seal haiglas olid?

Dylan D: Mu isa elab siin kandis. Käin tema juures aeg-ajalt.

Dely: Kuule mu silmad hakkasid vajuma.

Dylan D: Jää siis tuttu. Ilusat und sulle :)

Dely: Sulle kaaaa

Dely: Kui sa magama kavatsed minna kunagi

...

Sini Vaal

04:20 Su tänaseks ülesandeks on ronida sillale

04:20 Mine sinna pooleteist tunni pärast

Delysebelle Rozalie

04:21 Sa mõtled selle all seda, et ma roniks äärele?

Sini Vaal

04:21 Just nii

04:21 Aga ole seal ettevaatlikult..

Delysebelle Rozalie

04:21 Ja miks just pooleteist tunni pärast?

Sini Vaal

04:22 On vaja

Delysebelle Rozalie

04:22 Ega mind keegi mõrvama ei tule?

Sini Vaal

04:22 Ei-ei

04:22 Lihtsalt ole seal pooleteist tunni pärast

Delysebelle Rozalie

04:22 No siis mul veel aega on. Sild on kodule lähedal.

...

Delysebelle Rozalie

06:02 Ma olen sillal.

Delysebelle Rozalie saatis foto.

06:03 Hahaha, ma oleks äärepealt alla kukkunud

 Viisin pilgu merele ning sulgesin oma silmad, silme ette ilmumas kujutluspildid vaaladest.

 Ma ei suuda uskuda tegelikult, et ma tõepoolest mängin seda mängu. Ja mul on vaid nelikümmend päeva alles. Nelikümmend päeva.. Ja siis see kõik saabki läbi lõpuks. 

"Ma ütlesin sulle, et sa oleksid ettevaatlik.." kõlas ootamatult kellegi pehme hääl.

 Keerasin pea taha ning ma nägin poissi, kelle mõnusad juuksed olid tuule poolt pisut sassi aetud. Tema näol asetses siiras naeratus, mida kaunistasid imearmsad põselohud, ning käes hoidis ta helesiniste rooside kimpu.

"Dylan.."