Sinivaal √

24 päeva enne: Teie kakao, printsess

 Kõndisime Dylaniga tema kodu poole, rääkides rahulikult juttu. Väljas oli hämar, tänavalambid näitasid valgust. Õues valitses vaikus, mille aegajalt mõni auto paarikümneks sekundiks ära lõhkus.

"Hilja õhtul on nii mõnus kellegagi koos jalutada," laususin ma tasasel hääletoonil.

"On tõesti," nõustus poiss minuga, "eriti sinuga."

"Ainult et mu kätel on jahedavõitu.." tundsin, kuidas mu käed külmetasid juba.

"Anna oma käsi," lausus ta ning võttis mu käest kinni. Ta suunas meie käed oma sügavasse tasku, hoides sellest ikka veel kinni. Mõne aja pärast oligi mu käel juba soojem.

"Dylan, kuidas sa üldse tutvusid Jackiga ja nende teistega?" mõtlesin, et ta polnudki mulle sellest rääkinud.

"Me olime põhikoolis klassivennad," vastas ta ning jäi mõttesse.

"Ja kuidas te selle mängu peale tulite? Miks üldse?" uurisin ma edasi. 

"Äkki vahetame teemat?" tundis ta ebamugavust. Mõistsin, miks ta sellest rääkida ei tahtnud. Ega see teema polnud tõesti hea.

 Jõudsime õige välisukseni ning ta otsis välja võtmed, millega ta selle avas. Ta hoidis mulle ust lahti ning ma astusin sisse, liikudes edasi.

"Viimane korrus eks?" küsisin üle, minnes mööda treppi üles.

"Jep," vastas ta.

"Isa pole sul täna ka kodus?" 

"On, aga ta jäi juba varakult magama."

"Siis oleme vaikselt."

"Natukene möllata võime ikka," turtsatas Dylan.

 Kui me üles jõudsime, keeras ta ukse lahti ning me läksime sisse. Võtsime riidest lahti ning ta seisis mu ette, võttes mõneks hetkeks mu kätest kinni ning mängis mu sõrmedega.

"Mul tuli kakao isu. Teen sulle ka?" pakkus ta mulle, minu käed veel tema peos.

"No.. Ma ei tea. Vaata ise," tekkis mul tegelikult küll soov selle joogi järele. Polnud ammu joonud.

"Sa võid juba mu tuppa minna. Võid mu läpaka võtta ja mingi filmi välja otsida. Kui muidugi üldse tahad filmi vaadata," vuristas ta.

"Olgu," sõnasin talle naeratades.

 Ta lasi mu kätest lahti ning hakkas köögi poole minema. Ma sammusin tema tuppa. Mõtlesin ta enne ära oodata, sest ma tundsin imelikkust selle mõtte üle, et ma võtan ja lähen lihtsalt tema sülearvutisse. Ma võtan seda suht sama tegevusena nagu tema asjades sobramist.

 Läksin tema voodisse lihtsalt pikali. 

 Paari minuti pärast astus Dylan tuppa.

"Teie kakao, printsess," tuli ta voodi poole ning ulatas mulle ühe suure tassi.

"Aitäh," tänasin teda naeratades.

...

 Ärkasin messengeri helina peale üles. Tõstsin oma pea ning ronisin kohmakalt voodist välja, et võtta laualt oma telefon. Dylan ärkas samuti üles.

"Kell on neli kakskümmend?" kostus poisi unine hääl.

"Mhm," vastasin telefoni kätte võttes ja hakates lugema sõnumit, mille Sini Vaal saatis.

Sini Vaal

04:20 Täna ootab sind jälle üks telefonikõne.