Sinivaal √

14 päeva enne: Sinine silm ja lõhkised huuled

Dely: Hommikust, Dy ♥

 Vaatasin ekraani ja ootasin, lootes, et ta vastab kiiresti, sest ma tahtsin temaga rääkida, kuid pärast mõnda aega ootamist sain aru, et ta ei kirjuta mulle veel niipea.

Tõusin sooja teki vahelt, lõdistades veidi oma õlgu, ning läksin kööki teed tegema.

Valasin musta teekannu pooleldi vett täis ning panin keema.

Võtsin telefoni ning avasin uuesti snapchati appi. Tegin endast selfie, ajades oma näo kurvaks ning kirjutasin pildile, et igatsen teda. Avasin uuesti chati.

Dely: Tuled siis täna ka eks?

Dely: Ootan sind nii väga

Dely: Mis kell sa tuled?

 Dely, on sul teda väga lõbus spämmida?

Kui vesi keedetud sai, valasin selle suure tassi sisse ning toppisin sisse teekotikese, lisades juurde ka mett.

Mulle meenus, et ma tahtsin Dylani twitteri üle vaadata. Avasin appi ning kirjutasin otsingusse: dylandgls

 Sellist kasutajat polnud.

"Ahjaa.." vahetasin ma G- ja L-tähe ära. Leidsin ta kasutaja üles ning hakkasin tweetide lugemisega.

Dylan @dylandlgs

Temata ei kiirgaks päike.. Temata ei säraks tähed..

Jäin mõtlema. Kas see "tema" olen mina? Või keegi teine?

Dely, sa oled loll. Vaata, kuidas ta sinuga käitub. Poiss on sinusse kõrvuni armunud..

Märkasin, et Dylan kirjutas mulle snappi. Vajutasin teate peale.

Dylan: Ma käin korra ühest kohast läbi

Dylan: Ja siis ma hakkan sinu poole liikuma

...

Koputust kuuldes läksin kiiruga välisust avama. 

"Tsau!" kallistasime tugevalt, kui ta sisse astus.

"Nüüd ma tean, et sinu "kohe" on kolm tundi," pomisesin naljaga.

"Vabandust, läks kauem, kui arvasin."

 Kui ma pärast meie pikka kallistust sammud tahapoole astusin, et poisile lahti riietumiseks ruumi teha, märkasin, et tal oli pisut sinine silma all. Nina all oli näha pisut kuivanud verd. Ka huul oli veidi lõhki.

"Mis sul juhtus?" küsisin ja vaatasin, kuidas ta jopet seljast võttis.

"Mis? Midagi ei juhtunud."

"Mis su näoga on?"

"Kukkusin."

"Keegi ei kuku niimoodi," oli ilmselge, et keegi teine oli oma jäljed talle näkku jätnud.

"Okei no.. Kaklesin veidi."

"Kellega? Miks?" huvitas mind. Ma ei tahtnud, et ta kellegagi rusikaid jagaks. Mis siis, kui see kaklus oleks jubedamalt lõppenud?

"Mängu juhtidega," hakkasime mu toa poole liikuma.

"Miks nendega? Kas nad tahtsid sulle halba?"

"Ma ei hakka ütlema põhjust. Sa ei tunneks end vist just eriti hästi seda kuuldes."

"Ütle mulle, palun. Sa niigi räägid mulle sellistest asjadest vähe.. Mina küll jagan sinuga kõike."

"Nad ähvardasid, et teevad sulle liiga ja siis ma läksingi Jackile kallale. Hiljem nad ütlesid, et see oli vaid nali ja praegu on meil kõik okei vist. Said vastuse?"