Sinivaal √

Viimane päev: Kuni hetkeni, mil kõlab mu viimne südamelöök..

 Tegin tasapisi oma silmad lahti, tundes, kuidas pea oleks otsekui põlenud mu otsas. Lisaks sellele tundsin ma ikka veel tohutut väsimust ja mu aju oli kuidagi nii sassis. Vaatasin kella, mis palati seinal oli. See näitas, et kell oli kaheksa läbi hommikul. Kas ma olin tõesti ligikaudu neliteist tundi maganud?

 Kui ma oma pea vasakule pöörasin, märkasin ma suurt helesiniste rooside kimpu. Sain koheselt aru, kellelt need olid. Lilli nähes käis minu seest miski nii kui välk läbi ja tuletas mulle meelde, mis päev täna oli.

"Sinivaala" vihuviimane päev.

Kartus tabas mind taas. Haarasin oma telefoni, mille olin väiksele kapile jätnud, ning sisestasin koodi. Ma tahtsin kirjutada Dylanile. Mul oli vaja veenduda, et temaga oli kõik korras. See, et ta pidi täna teadmatul põhjusel lahkuma ning see, et tänane päev toob mulle valu, on omavahel kindlasti seotud. 

 Ekraani avades märkasin ma ääres chatimulli. See pilt oli mulle tuttav. See oli Sini Vaala kasutaja, mille alt Dylan mulle kunagi kirjutas. Kõik tundus nii veider, et see pani mu südame kui tallesaba värisema.

Avasin chati. Nägin, et ta oli mulle häälsõnumeid saatnud. Ma pelgasin seda, mida ma sealt kuulda võisin, kuid siiski panin ma esimese tööle ning hakkasin kuulama.

"Hei, minu pisike printsess..  Tean, et olen sind segadusse ajanud ja sulle palju küsimusi tekitanud. Täna saad sa vastused kätte. Esialgu ma ei tahtnud sulle ühtegi sõna jätta, et sa ei teaks, mis mõttes ma tegelikult lahkun, kuid ma ei saanud minna ilma hüvastijätuta. Ma ei saanud minna ilma, et saaksin sulle kõik ära rääkida," kõlas poisi tasane ja kurvatooniline hääl.

 Panin koheselt järgmise käima.

"Pean ära mainima, et sa oled lihtsalt imeline neiu. Sa oled nii südamlik ja hooliv. Sa oled nii andekas ja tore. Nii õrn ja armas. Su silmad on kui teemantid ja naeratus on sul nii südantsoojendav. Su ingellik hääl paitab mu kõrvu ning su huuled viivad mind muinasmaailma. 

Ilma sinuta mu süda otsekui ei töötanudki, kuid sinu läheduses tagus mu sees nagu kümme südant. 

Kui mul kõik halvasti oli, olid sina põhjuseks, miks elada. Nüüd aga oled sa see, kelle nimel olen valmis siinpoolsusest lahkuma," rääkis ta nii õrnalt ja ilusalt. Tema sõnad tekitasid mulle nutuklombi kurku ning viimane lause tõi pisarad silma. 

Surusin silmad hetkeks kinni ning vajutasin tööle järgmise.

"Ma palun sinult siiralt vabandust. Mäletad, ma ütlesin, et me kohtume veel. Anna andeks, et ma valetasin. Ma ei suutnud sulle tõtt rääkida. Anna mulle andeks, et ma tulin, olin ja nüüd lähen. Anna mulle andeks, et ma pean sulle niimoodi haiget tegema. 

See kõik ongi vaid selleks, et sina saaksid elada. Nad olid nõus sinu ellujäämisega, kui mina oma elu ohverdan. Nagu ma olen öelnud, ma teeks sinu nimel kõik.." jätkas ta melanhoolselt. 

Tundsin valu, mis teravalt mu südant kriipis ning silmadest voolas ojana pisaraid. Mul oli seda nii valus kuulata. 

"Ma olen tohutult õnnelik, et ma sinusuguse tüdrukuga kohtusin. Ma olen õnnelik, et just sinu naeratus oli viimane naeratus, mida nägin. Et su kõrvusilitav hääl oli viimane hääl, mida ma kuulsin. Et su huuled, mis on kui roosi õie lehed, olid viimased, mida enda suul tundsin.."

"Delysebelle, palun ürita mind unustada ja liigu oma eluga edasi. Ole alati rõõmus ja vii oma unistused täide. Ja palun.. Osale sellel laulukonkursil. See võib sind elus väga kaugele viia."

"Ma loodan, et sa andestad mulle ja tea, et ma armastan sind meeletult.. kuni hetkeni, mil kõlab mu viimne südamelöök.."