Sinivaal √

20 päeva enne: Täheke, mis ei ole võimeline särama

 Istusin vannitoa põrandal, toetades seljaga vastu seina, ning jälgisin ühte punkti, oma silmi minimaalselt pilgutades. Olin siin kaks tundi istunud. Tuimalt, temperamenditult.. Mul ei jätkunud enam pisaraid, et nutta. Mu sees figureeris must auk, mis mu tunded endasse oli imenud. Ma olin juba nii väsinud sellest maailmast, et mu emotsioonid olid lihtsalt kadunud.

 Iga päevaga on kõik järjest halvemaks läinud. Koolis kõik mõnitavad ja norivad aina rohkem. Nad mainivad absoluutselt iga päev, kui palju nad mu viimast päeva juba ootavad. Vanematega on ka suhted paari päeva jooksul hullemaks läinud. Ja Dylan.. Tema pole vähemalt neli päeva minuga rääkinud. Tundub, et keegi leidis uue sõbranna või siis lihtsalt ei vaja mind enam. 

 Ühel hetkel lõi telefoni ekraan heledaks. Pool minust ei olnud huvitatud sellest, kes mida snappis, kuid teine pool minust lootis, et see oli Dylan. Andsin sellele väiksele kiusatusele järele ning haarasin telefoni enda kätte.

 See oligi tema..

Dylan D: Delysebelle, anna andeks, et ma pole saanud sinuga viimasel ajal rääkida.

Dylan D: Mul on selle tõttu vägagi halb tunne, sest ma tean, et praegu on just see aeg, mil sa kedagi enda kõrvale kõige rohkem vajad..

Dylan D: Ma lihtsalt ei saanud rääkida.

Dylan D: Palun mõista ja andesta mulle..

Dely: Sa tekitasid tunde, et sul on minust täiesti ükskõik.

Dylan D: Ma tean. Ma tõesti tunnen end selle pärast sitasti. Ma anun sind.. Võta mu vabandus vastu..

Dely: Oeh

Dely: Olgu

 Ma teadsin, et sisimas ma vajasin teda nagu õhku. Tema juuresolekul tundsin ma end kellegi teisena. 

Tundsin end nagu tähekesena, kes sai särada.

Ilma temata olen ma aga täheke, mis ei ole võimeline särama, kellelt on kogu see sära röövitud.

Dylan D: Aitäh aitäh aitäh ♥ 

Dylan D: Tead, ma igatsen sind juba meeletult..

Dely: Mina igatsen sind samuti..

Dely: Mul on sinuta nii halb, Dylan..

...

Sini Vaal

04:20 Kätte on jõudnud kolmekümnes päev. Kuni neljakümnenda üheksanda päevani on sul iga päev täpselt samad ülesanded. Tee nendel üheksateistkümnel päeval iga päev midagi, mis sind vähemalt hetkekski õnnelikuks teeb. Kuula muusikat, mida su süda naudib. Maga võimalikult kaua, et sa tunneksid end puhanuna. Saa iga päev vähemalt tunniks ajaks oma vana kuraatoriga kokku. Ja naerata.

Mida see just tähendama pidi..?