Mässajad

10

Romilda

Kui tüdruk oli meile kokteilid valmis teinud, läksime taas õue. Mul oli külm ja ma kirusin ennast, et ma ei suvatsenud oma jakki kaasa võtta. Teadsin, et tantsides hakkab soojem, seega võtsin Jasperilt käest kinni ja tirisin ta muruplatsile.

Lugu, mis parasjagu kõlaritest kostis, oli tempokas. Täpselt meile sobiv. Jasper pani oma käed mu puusadele, mina samal ajal nihutasin ennast talle lähemale. Tundsin, et poiss lõhnas natukese suitsu ja siidri järele. Mulle meeldis see kooslus.

"Romilda."sosistas ta mulle kõrva.

"Jasper."sosistasin ma vastu.

"Kas teadsid, et sa oled pagana seksikas?"

Itsitasin. "Nüüd sain teada."

Puudutasin õrnalt oma sõrmedega Jasperi huuli. Tahtsin ta huuli taas enda huulte vastas tunda. Eelmine kord jäi see nii üürikeseks. Ma vajasin rohkemat.

Justkui mu mõtteid lugedes, suudles Jasper mind taas. Ta huuled olid nii pehmed ja magusad.
Tulime omast mullist välja alles siis, kui keegi laulu vahetas ja aeglase loo peale pani. Mulle pole kunagi aeglased lood sobinud.

Jätsin Jasperi Karlose hoolde ning läksin koos mingi kambaga suitsetama. Küsisin ühelt poisilt, kelle nimi oli Joonas nagu pärast selgus, suitsu.

"Sa tundud vinge tüdruk olevat."mainis Joonas.

"Ja sina vinge kutt."ütlesin ma vastu.

Ülejäänud aja kuulasin lihtsalt teiste kuulujutte inimestest, keda ma isegi ei tundnud.

"Romilda, sa pead seda nägema!"karjus Karlos, kes minu poole jooksis.

"Mis asja sa karjud? Mida ma pean nägema?"

Karlos ulatas telefoni minu kätte. Suur pealkiri ütles: TALLINNA LASTEKODUST PÕGENES ROMILDA KASK.

Edasi võis lugeda, et otsitakse 17 aastast Romilda Kaske. Kui keegi peaks teadma, kus teda leida, palutakse kohe politseisse helistada. Artikli lõpus oli veel minust pilt.

"Väga tore. Ma juba ootasin seda, millal midagi sellist juhtub."

Viskasin suitsu tuhatoosi ja läksin sisse, Karlos järgnes mulle. See uudis oli mu tuju ära rikkunud. Ma ju teadsin, et ükskord see tuleb, aga mitte nii ruttu. Lasin Gerdal endale uue kokteili teha. Ja seekord kangema. 

"Kas midagi juhtus? Sa oled kuidagi pahas tujus."uuris Gerda vaikselt. 

"Ah, ei midagi tähtsat."vastasin ma. 

"Oled ikka kindel? Sa võid mind usaldada." 

"Ausalt, see pole midagi. Ma tahan lihtsalt lõbutseda ja unustada kõik. Selleks ma siia ju tulingi."

Ma ei tahtnud enam lastekodust midagi kuulda. Ma tahtsin ainult juua, tantsida ja lihtsalt vabalt olla. Liitusin ühe suvalise seltskonnaga, kes diivanitel istusid ja kõva häälega naersid. Nad tundusid lõbusad. 

"Oh, kes sina oled?"küsis üks tüdruk. Ta tutvustas ennast Amandana. 

"Romilda olen."vastasin ma.

"Sa meiega tõde või tegu tahad mängida?"küsis üks kutt ja istus esimesena maha. Teised järgisid tema eeskuju.

"Noh, miks ka mitte."otsustasin ma ning istusin maha.

Keegi pani keskele tühja pudeli, pani selle keerlema ja see peatus minul.

"Romilda, tõde või tegu?"

"Tõde."

***

Hommikul ärgates käis pea ringi ja esialgu ei saanud ma üldse arugi, kus kohas ma olen. Oigasin vaikselt. Läksin taas alkoholiga liiale.

Silmi avades nägin enda ees avarat elutuba. Igal pool maas vedelesid joogitopsid ja veel muud prahti. Ajasin ennast vaikselt istukile.

Vaikselt hakkas mulle meenuma eilne pidu Johanna pool. Mäletasin, kuidas olin ühe seltskonnaga mänginud tõde või tegu ning kuidas ma aina viina alla kulistasin.

"Hei, Romilda. Ma arvasin, et teie seltskond on ära läinud."ütles Johanna.

"Ma alles sain üles ennast. Ma ei mäleta peaaegu mitte midagi."

Johanna muigas. "Tavakas."

"Ma tahaks vett juua."

"Seal üleval kapis on klaasid."

Valasin kraanist omale vett ja vaatasin, kuidas tüdruk tuba koristas.

"Kas sul ja Jasperil on mingi teema?"küsis tüdruk.

"Mis mõttes?"

"Ma nägin, kuidas sa eile Jasperiga tantsisid."

"No inimesed ju tantsivadki koos..."

"See oli selline flirtiv tants."

"See polnud midagi erilist. Meil oli lihtsalt koos tore tantsida."vastasin ma õlgu kehitades.

"Jajah, seda räägivad nad kõik."

"Kuule, sa koristamisega abi ei vaja?"küsisin ma, et teemat mujale viia.

"Kui sa viitsid, siis võid ikka aidata."

Võtsin ka omale väikse kilekoti, kuhu hakkasin tühje topse loopima.

"Noh, neiud, mis te koristate?"uuris Karlos, kes oli ei kusagilt lihtsalt välja ilmunud.

"Keegi peab siin ju korda looma. Vanemad ei lubanud mingit pidu korraldada, seega ma pean jäljed ära koristama."vastas Johanna.

"Tuled ka appi?"küsisin mina.

"Tead, et üks paarike maandus sinu vanemate magamistoas?"

"Oh issand. See veel puudus,"oigas Johanna,"mine aja nad sealt välja, kui nad seal veel on."

"Saab tehtud."

"Natuke muusikat oleks ka vaja."

Tüdruk lülitas raadio mängima ning me koristasime Halsey laulude saatel edasi.