Mässajad

14

Romilda

Veetsime terve öö Niklase korteris. Tellisime endale terve hunniku pitsat ja vaatasime uut õudukat "IT". Linda kargas poole filmi peal püsti ja läks toast minenma. Tüdruk  vihkas õudukaid, mina seevastu aga armastasin neid.

"Miks sina siis püsti ei karga?"küsis Jasper.

"Sest ma armastan õudukaid."

"Või nii. Kõik tüdrukud, keda mina tean, vihkavad neid."

"Nad on lihtsalt argpüksid."

"Ja sina oled üks vapper tüdruk."

"Just nii."

Ühel hetkel tõi Niklas välja pisikesed pakikesed, mis oli täis tablette. Ma teadsin kohe, et see ei saanud olla muu kui narkootikumid.

"Kes neid tahab proovida? Sain just tänase jaoks uue kraami."rääkis Niklas.

Mina olin kohe nõus. Ma polnud neid kunagi proovinud ja minus tekkis nende vastu põnevus.

"Jasper, kas proovid ka?"küsisin ma poisilt.

"Ma olen narkootikume proovinud tegelikult. Nii et see pole esimene kord."

"Ma ainult nägin ükskord, kuidas mu sõbranna neid võttis. Sel ajal ma väga ei tahtnud neid, aga nüüd küll prooviks ära."

Ka Helena ja Karlos tahtsid proovida, kui nad hiljem meiega liitusid. Neelasin oma tableti koos viinaga alla. Alguses polnud üldse aru saada, et toimus mingi muutus, kuid hiljem läks väga lõbusaks. Maailm pöörles mu silme ees, aga sellest polnud midagi. Kõik oli väga fun.

"Jasper, mul pole ammu nii lõbus olnud!"kisasin ma poisile.

"Sellepärast narkootikumid ongi head. Saad korraks reaalsusest põgeneda."

Ma vajasingi reaalsusest põgenemist. Reaalsus on üks täelik bullshit. Kui on olemas põgenemisviis, siis miks mitte seda ära kasutada?

***

Ärkasin, kui väljas hakkas valgeks minema. Lamasin kellegi voodis, alasti, nagu hiljem selgus. Palja keha katteks oli mul peal tekk, kuid riided vedelesid mööda tuba laiali.
Vaatasin enda kõrvale ning tundsin ära Jasperi. Tõde hakkas mulle vaikselt kohale jõudma. See oli natuke ehmatav. Hakkasin oma riideid kokku korjama, mille peale Jasper üles ärkas.

"Kuhu sa lähed?"küsis ta uniselt.

"Ma pean ära minema."pomisesin ma.

"Oota, ära jookse kohe ära."palus poiss.

"Meie vahel toimus midagi öösel."

"Jah, ma ju saan aru. Selles pole midagi halba."

"Noh, ei ole aga... See oli mu esimene kord."

"Oh."

Panin ennast kiiresti riidesse ning istusin voodiäärele. Tahtsin midagi öelda, kuid ma ei osanud.

"Kas kõik on ikka okei?"küsis Jasper.

"Jah, kuidagi teistmoodi tunne on. Ma ei tea. Ilmselt on see nendest narkootikumidest ja alkoholist."

Ootamatult võttis Jasper mult piha ümbert kinni, tirides mu nii voodisse tagasi. Mulle tegelikult meeldis tema kaisus. Temaga oli kõik nii turvaline. Temaga koos olles polnud palju sõnu vaja. Taipasin, et ma armastasin teda.

"Sa ei lasegi mul minna?"küsisin ma poisilt.

"Ei, ma vajan sind."vastas ta, silitades mu juukseid.

Naeratasin. "Sa oled nii armas."

"Ma tean seda."

"Muide, kus me oleme üldse?"

"See on vist Niklase vanemate magamistuba."

"Mida ta vanemad küll mõtleksid, kui teaksid, et me seksisime nende voodis?"

"Ma ei teagi. Küll aga tean seda, et see jääb ainult meie vahele."

"Kuule, hakkame parem minema enne kui ta vanemad koju jõuavad."

Rebisin end poisi haardest lahti ning hakkasin ennast kiiresti riidesse panema.