After

4

Ee. . . Kus on Steph? "Püüan kõlada autoriteetselt, kuid minu hääl tuleb rohkem kui kriuksumine. Mu käed on minu käterätiku ümber tihedalt kokku surutud ja silmad lohisevad pidevalt, et olla kindel, et see katab tegelikult mu palja keha. Poiss vaatab mulle otsa, suu suunurgad pisut üles tõusevad, kuid ei ütle sõnagi. "Kas sa kuulsid mind? Ma küsisin, kus Steph on, "kordan, püüdes seekord veidi viisakam olla. Tema näo ilme suureneb ja ta lõpuks muigab: „Ma ei tea" ja lülitab sisse Stephi kummuti väikese lambi. Mida ta siin teeb? Kas tal pole oma tuba? Ma hammustan oma keelt, püüdes oma ebaviisakaid kommentaare endale jätta. "Okei? Noh, kas teile meeldiks. . . lahkuda või midagi nii, et saaksin riidesse panna? "Ta pole isegi märganud, et olen rätikus. Või äkki tal on, kuid see ei avalda talle muljet. "Ära meelita ennast, see pole nii, nagu ma hakkaksin sind vaatama," karjub ta ja pöörab kätt, nägu kattes. Tal on tugev ingliskeelne aktsent, mida ma alguses ei märganud. Ilmselt seetõttu, et ta oli liiga ebaviisakas, et eile minuga tegelikult rääkida. Kuna ma pole kindel, kuidas ma peaksin tema ebaviisakale märkusele reageerima, siis ma pabistan ja kõnnin oma kummuti juurde. Võib-olla pole ta otsekohene, võib-olla on see see, mida ta mõtles "see pole nii, nagu ma hakkaksin otsima". Kas see või nii, et ta peab mind ebaatraktiivseks. Panin kiiruga rinnahoidja ja aluspüksid, millele järgnes tavaline valge särk ja lühikesed püksid. "Kas olete juba lõpetanud?" Küsib ta, varjates viimast kannatust, mis mul käes oli. "Kas te võiksite olla lugupidavam? Ma ei teinud sulle midagi. Mis on teie probleem?! "Hüüan palju valjemini kui oleksin tahtnud, kuid üllatunud pilguga ta näole said mu sõnad soovitud mõju. Ta vaikselt vahtib mind korraks. Ja ma ootan tema vabandust. . . ta puhkeb naerust. Tema naer on sügav ja oleks peaaegu armas heli, kui se ei tuleks nii ebameeldivalt välja. Naetatus taandub mõlemal põsel, kui ta jätkab, ja ma tunnen end täieliku idioodina, pole kindel, mida teha või öelda. Mulle tavaliselt ei meeldi konfliktid ja see poiss näib olevat viimane inimene, kellega peaksin võitlema. Uks avaneb ja Steph purskab sisse. "Vabandust, et ma hilinesin. Ta silmad lohistavad meie kahe vahel edasi-tagasi. "Vabandust, Tess, unustasin sulle öelda, et Hardin tuleb." Ta üritab vabandada. Tahaksin mõelda, et mina ja Steph võiksime meie elamiskorralduse tööle panna, ehk isegi luua mingisuguse sõpruse, kuid tema sõprade valiku ja hilisõhtutega pole ma enam kindel. "Su poiss on ebaviisakas." Sõnad puhkavad välja enne, kui saan neid peatada. Steph vaatab poissi üle. Ja siis purskasid mõlemad naerma. Mis saab sellest, kui inimesed minu üle naeravad? See on tõesti tüütu. "Hardin Scott pole minu poiss!" Rahunedes pöördub ta ja karjub selle Hardini poole. "Mida sa talle ütlesid?" Siis, vaadates mulle tagasi: "Hardinil on. . . ainulaadne vestlusviis. " Armas, nii et põhimõtteliselt ütleb ta seda, et Hardin on tema tuumikus lihtsalt ebaviisakas inimene. Inglise poiss kehitab õlgu ja vahetab kanalit puldiga käes. „Täna õhtul on pidu; sa peaksid meiega tulema, Tessa, "ütleb ta. Nüüd on minu kord naerda. "Peod pole tegelikult minu asi. Pluss on see, et pean minema oma laua ja seinte jaoks asju otsima. "Vaatan Hardini, kes muidugi käitub nii, nagu kumbki meist pole temaga toas. C'mon. . . see on lihtsalt üks pidu! Oled nüüd ülikoolis, "anub ta. "Oota, kuidas sa poodi saad?Arvasin, et sul pole autot? " Ma kavatsesin bussiga minna. Ja pealegi ei saa ma peole minna - ma ei tunne isegi mitte kedagi, "ütlen ma ja Hardin naerab jälle - peen tunnustus, et ta pöörab mulle piisavalt pilku. "Ma kavatsesin Noaga lugeda ja Skype'ida." „Sa ei soovi laupäeval bussiga sõita! Need on liiga täis. Hardin võib sindkohale visata. . . eks, Hardin? Ja siis tulete koos peole. Lihtsalt tule . . . palun? "Ta surub käed dramaatilise üleskutse abil kokku. Ma olen teda tundnud ainult ühe päeva; kas ma peaksin teda usaldama? Mu ema hoiatus pidude kohta käib mul peast läbi. Steph tundub üsna armas, alates väikesest suhtlemisest, mis mul temaga on olnud. Aga pidu? "Ma ei tea. . . ja ei, ma ei taha, et Hardin mind poodi sõidutaks, "ütlen ma. Hardin veereb lõbusa ilmega üle Stephi voodi. "Oh ei! Ma tõesti ootasin, et saaksin teiega koos hängida, "vastab ta kuivalt, tema hääl on nii sarkasmi täis, et tahan visata raamatu talle vastu pead. "Tule nüüd, Steph, sa tead, et see tüdruk ei kavatse peole tulla," ütleb ta naerdes; ta aktsent on nii tugev. Minu uudishimulik külg, mis, tunnistan, on üsna suur, küsib meeleheitlikult temalt, kust ta pärit on. Minu konkurentsipoolne külg tahab tõestada oma vale nägu. "Tegelikult jah, ma tulen," ütlen nii armsa naeratusega, kui suudan hakkama saada. "Tundub, et see võib olla lõbus." Hardin raputab umbusklikult pead ja Steph naeratab, enne kui ta tihedas kallistuses käed mu ümber keerutab. Jah! Meil saab nii lõbus olema! "Sosistab ta. Ja suur osa minust palvetab praktiliselt, et tal oleks õigus.