After

12

Ärgates võtab mõttel hetk aega, et meenutada eileõhtuseid sündmusi, mis viisid mind sellesse kummalisse magamistuppa. Steph magab endiselt, norskab ahvatlevalt, suu lahti. Enne tema äratamist otsustan oodata, kuni tean, kuidas me ühiselamute juurde tagasi saame. Panen kiiresti kingad jalga, haaran rahakoti ja astun välja. Kas peaksin koputama Hardini uksele või proovima Nate'i leida? Kas Nate on isegi frati osa? Ma poleks kunagi arvanud, et Hardin on osa organiseeritud sotsiaalsest grupist, nii et võib-olla on ka Nate.

Koridoris üle magavate kehade astudes astun alla.

"Nate?" Helistan, lootes vastust kuulda. Ainuüksi elutoas magab vähemalt kakskümmend viis inimest. Põrand on risustatud punaste tasside ja prügikastiga, mis muudab segadusest läbi navigeerimise raskeks, kuid paneb mind ka mõistma, kui puhas oli ülakorruse koridor, hoolimata sealsetest inimestest. Kööki jõudes pean ennast sundima, et ma ei hakkaks seda koristama. See võtab kogu maja koristamiseks terve päeva. Tahaksin hea meelega näha Hardinit kogu seda prügikasti koristamas ja kui mõte peas käib, itsitan veidi. Mis nii naljakas on?"

Pööran ümber ja leian Hardini köögist sisenemas, prügikott näpus. Ta pühib käe üle töölaua, pannes tassid prügikotti kukkuma.

"Mitte midagi," valetan. "Kas Nate elab ka siin?"

Ta ignoreerib mind ja jätkab koristamist.

"Kas ta?" Küsin uuesti, seekord kannatamatum. "Mida varem ütlete mulle, kui Nate siin elab, seda varem saan ma lahkuda."

"Okei, nüüd olete teie tähelepanu. Aga ei, ta ei ela siin. Kas ta tundub teile fratt poiss? " Ta muigab.

"Ei, aga sina ka mitte," klõpsutan ja tema lõualuu pingestub.

Ta liigub minu ümber ja avab mu puusa kõrval kapi, tõmmates paberrätikute rulli.

"Kas siin lähedal sõidab buss?" Küsin, vastust ootamata.

"Jah, umbes kvartali kaugusel."

Jälgin teda mööda kööki. "Kas saaksite öelda, kus see asub?"

"Muidugi. See on umbes kvartali kaugusel. " Tema suunurgad tõstavad mind mõnitades.

Pööritan silmi ja astun köögist välja. Hardini eileõhtune hetkemeelsus oli ilmselgelt ühekordne asi ja täna tuleb ta mulle täie jõuga peale. Pärast ööd, mis mul oli, ei kannata ma tema läheduses olla.

Ma lähen äratama Stephi, kes ärkab üllatavalt lihtsalt ja naeratab mulle. Olen tänulik, et ta on sama valmis sellest neetud vennaskonnamajast välja tulema.

"Hardin ütles, et kvartali ümber on bussipeatus," ütlen talle, kui me koos trepist alla kõnnime.

"Me ei sõida neetud bussiga. Üks nendest sitapeadest viib meid oma tuppa tagasi. Tõenäoliselt tegi ta sulle lihtsalt rasket aega, "ütleb naine, käsi toetub mu õlale. Kui astume kööki ja leiame, et Hardin tõmbab ahjust välja mõned õllepurgid, on ta kõik autoriteet. "Hardin, kas olete valmis meid nüüd tagasi viima? Mu pea peksleb. "

"Jah, kindlasti, anna mulle vaid minut," ütleb ta nagu oleks meid kogu aeg oodanud.

SÕIDU AJAL TAGASI ühiselamute juurde Steph laulab kõlaritest läbi ükskõik millise metallaulu ja Hardin veeretab kõik aknad alla, vaatamata minu viisakale soovile neid kokku rullida. Terve tee vaikides trummeldab ta mõttetult pikki sõrmi roolil. Mitte et ma oleksin tähelepanu pööranud.

"Ma tulen hiljem, Steph," ütleb ta talle, kui naine kõrvalistmelt välja ronib. Ta noogutab ja lehvitab, kui ma oma ukse avan.

"Nägemist, Theresa," ütleb ta muiates. Pööritan silmi ja jälgin Stephi ühiselamusse.