After

10

Ma ei saa peatada pisaraid, mis mu põske mõõda alla kukuvad, kui trepi tippu jõuan. Ma vihkan siiani kolledžit - ja minu tunnid pole isegi alanud. Miks ma ei saanud lihtsalt toakaaslast, kes sarnaneks rohkem minuga? Peaksin nüüd magama, esmaspäevaks valmistuma. Ma ei kuulu sellistesse pidudesse ega kuulu kindlasti seda tüüpi inimeste juurde. Mulle meeldib Steph, aga ma ei oska olla tema seltskonnas ja ma ei kuulugi sinna ja se Hardin ka veel . Ta on mulle selline müsteerium; miks ta peab alati selline jobu olema? Kuid järgmine asi, mida ma mõtlen, on tema raamatute sein - miks tal need kõik on? Pole kuidagi võimalik,et selline ebaviisakas, lugupidamatu, tätoveeritud jobu, nagu Hardin võiks neid hämmastavaid teoseid nautida. Ainus, mida ta minusilmis loeb on õllepudeli tagakülg. Niiskete põskede seljas olles mõistan, et mul pole aimugi, kus see maja asub või kuidas ühiselamute juurde tagasi jõuda. Mida rohkem ma täna õhtul oma otsustele järele mõtlen, seda pettunumaks ja stressirohkemaks muutun. Ma oleksin tõesti pidanud selle läbi mõtlema; see on täpselt põhjus, miks ma kõike planeerin, nii et selliseid asju ei juhtu. Maja on endiselt rahvast täis ja muusika on liiga vali. Nate'i pole kuskilt leida; ka Zedi pole. Võib-olla peaksin lihtsalt leidma ülakorrusel juhusliku magamistoa ja magama põrandal? Seal on vähemalt viisteist tuba ja võib-olla mul õnnestub ja leian tühja? Hoolimata pingutustest oma emotsioone varjata, ei saa ma seda teha ega taha alla minna ja lasta kõigil mind sellisena näha. Pöördun tagasi, leian vannitoa, kus olin Stephiga, ja istun pea jalgevahel põrandal. Ma helistan Noale uuesti ja seekord vastab ta teisel kutsumisel. "Tess? On hilja, kas teil on kõik korras? "Ütleb ta. "Jah. Ei. Ma läksin oma toakaaslasega lollile peole ja nüüd olen mingis majas, kus pole kuskil magada ja pole võimalust oma tuppa tagasi saada, . Ma tean, et minu probleem ei ole elu ega surm, kuid olen enda üle pettunud, et sattun sellesse üleolevasse olukorda. "Pidu? Selle punapea tüdrukuga? "Kõlab ta üllatunult. Jah, koos Stephiga. Kuid ta on ülakorrusel. " "Kuule, miks sa temaga isegi koos käid? Ta on nii. . . lihtsalt mitte keegi, kellega sa kunagi ringi uitaksid, "sõnab ta ja ärritus tema hääles ärritab mind. Tahtsin, et ta ütleks mulle, et see on okei, et homme on uus päev, midagi positiivset ja julgustavat. Midagi mitte nii otsustavat ja karmi. "See pole mõte, Noah. . . "Ütlesin ohkega, pühin silmi mõne tualettpaberiga, kuid see määrib silmapliiatsit veelgi. See on põhjus, miks ma seda asja ei kanna. "Ma helistan sulle tagasi; keegi vajab vannituba, "ütlen Noale ja panen kõne kinni , enne kui ta saab protestida. Siis kiirustan ust avama, pühkides jälle oma silmi. "Ma ütlesin vaid minuti ..." Kuid ma peatun, kui silmanähtavalt rohelised silmad minu sisse vajuvad.