I don't care, we're back/5SOS/ LÕPETATUD

V

Ma lükkasin Luke eemale, kui mulle meenus, et ta on ju õnnelik, kui ta minuga lahus on. Seda, miks ta mind kallustad ma ei tea.

"Mida sa teed, Lucas? Kas sa arvad, et tuled ja kallistad mind pool aastat peale lahku minekut on kõik sulle andeks antud? Sa lihtsalt mängisid minuga, sa ei armastanud mind kunagi päriselt ja sa oled preagu õnnelik, kui me lahus oleme." Ütlesin ma ning tundsin, kuidas mul pisarad mööda põski alla veerevad.

Luke võttis mind enda õla peale, nii palju, kui ma ka ei püüdnud ma sealt maha ikka ei pääsenud.

Luke tõstis mind õkhu ja sealt õrnalt voodile istuma, ise kükitas ta mu ette.

Ma vaatasin Lukele otsa silmadesse, ma ei näinud seal säravaid ja rõõmsaid kristallsiniseid silmi, mida ma varem olin harjunud nägema.

Sealt vaatasid mulle vastu tuhmunud ja kurvad silmad, mis olid nüüd nägu jääsinised.

"Annabella, Bel, babe, palun alla mulle andeks, et ma nii ütlesin, kuid see oli selleks, et me saaksime edasi koos olla, et Ashton meid ei lahutaks." Ütles Luke ning ta silmad tõmbusid märjaks.

"Lucas, äkki see oligi nii, et sa mängisid lihtsalt minguga ja sa teadsid ette Ashtoni reaktsiooni. See, mis sa ütlesid oli tõsi ja sa tõid põhjuseks Ashtoni." Ütlesin talle kulmukergitades, kuid tegelikult ei olnud mul üldse selline tuju.

Ma oleksin tahtnud kõik oma emotsioonid välja lasta ja talle kaela hüppata, kuid see oleks näidanud mind nõrgana. Ma olengi nõrk.

"Bel, ma ei teeks sulle kunagi midagi sellist ja sa tead seda." Ütles Luke istudes mu jalge ette ning toetades oma otsaesise minu põlvedele.

Ma ohkasin selle peale, kergitasin Luke pead ja tõusin püsti.

"Siin toas sa ei maga." Ütlesin talle mu toa uksest välja astudes.

Ma kõndisin alla kööki, et võtta seal endale jäätist, mis oli mul peidetud sügavkülma viimasesse sahtlisse kõigi muude asjade alla, seega ei oleks saanud poisid seda ära süüa.

Ma võtsin sahtlist kõik asjad välja, kuid ma ei leidnud seda, ma vaatasin kõik ka läbi võttes asjad välja, kontrollisin ka viimast korda sahtli läbi, kuhu ma olin selle enda mäletamist mööda pannud.

"Kas sa otsid seda?" Küsis Ashton ning vehkis minu pooliku jäätisega mu nina ees.

"Ashton, see on minu jäätis." Ütlesin tehes kurba nägu.

Ashton ulatas mulle käe, et aidata mind püsti, mille ka ma vastu võtsin.

"Me võime jagada." Ütles ta ja võttis suure lusikaga seal ampsu.

"Ei, ma tahan endale uut. Sina sõid selle ära, seega lähed sina ja ostad mulle uue." Ütlesin talle, pannes ta jäätise kapi peale ja lükkasin ta esikusse ning võtsin nagist ta jope, mille panin talle õlgadele.

"Ma ei lähe, ma ei tea isegi, kus pood on." Vaidles Ashton mulle vastu.

"Esiteks olen mina su noorem õde ja sa pead minu sõna kuulama ja teiseks sul on iphone ja seal on olemas ideaalne gps." Jäin ma endale kindlaks ja tõmbasin ta pükste tagataskust välja ta telefoni.

"Näe, lähed sealt ja keerad paremale ja siis kõnnid otse." Selgitasin talle ja vedades sõrme mööda kaarti.

Ashton ohkas selle peale, pani enda tumelillad vansid jalga ja läks uksest välja.

Ma jookdin trepist üles oma tuppa ja avasin ukse, enda ees voodis nägin ma magavat Luke, kelle silmad ja silmaalused olid punased.