I don't care, we're back/5SOS/ LÕPETATUD

XXI

"Hei, Bel, sa näed täna ilus välja." Ütles Alex võttes kinni mu käest ja mind keerutades.

"Sa näed ka päris norm välja, soeng on timmis ja näolgi väga viga pole." Tegin talle vastu komplimendi.

"Aga mina?" Küsis Mason tulles meie kõrvale ja sättis oma soengut.

"Siin mu lemmik kaksikud ongi. Te näete väga ilusad välja." Ütlesin vaadates Anniet ja Masonit.

"Hei, mina näen välja norm ja nemad ilusad." Ütles Alex ja ristas mänguliselt oma käed.

"Kasva suureks, Alex." Ütlesin ja müksasin oma õlaga ta õlga.

"Miks me üldse siin olema peame?" Küsisin ma ohates, sest me olime kooli ees, kuhu oli püstitatud lava.

Mul oli seljas must kleit, mis oli päikesele väga vastu võtlik ja kõige hullem oli see, et see oli mul väga keha ligi.

"Plikad ja poisid, palun teie tähelepanu suunata minule." Ütles humoorikas muusika õpetaja.

Ta vaatas korraks lava taha ning seejärel jällegi meid, õpilasi.

"Lubage esitada, siin teie ees on maailma kuulus poiste bänd 5second of summer." Hõikas ta ning, siis avanesid lava kaardinad, kust paistis eesotsa mu poissõber Luke.

Ma naeratasin, sest ma nägin ka üle pika aja Ashtonit ja teisi poisse.

Kõik tüdrukud hakkasid kiljuma kaasaarvatud mina ja Annie.

Ma haarasin Alexilt ja Annilet käest lootes, et kumbki neist teeb sama Masoniga ja tõmbasin neid lava ette.

Me jõudsime läbi tiheda rahvamassi täitsa lava äärde, mille peale need tüdrukud, kes seal varem olid, ütlesid midagi ebamäärast.

Me tõstsime Anniega oma käed õhku ja voolisime sõrmedest südame, mida me kõigutasime õhus.

Me laulsime Anniega kõiki laule kaasa ja kui keegi ei teaks, mida nad ilmselt ei tea, et ma olen Ashtoni õde ja Luke tüdruksõber, arvaksid nad, et ma olen mingi hullunud fänn.

________

Peale esinemist hüppas Luke meetri kõrguselt lavalt alla, mille peale hakkasid kõik tüdrukud kõrvulukustaval karjuma.

Ta astus kaks sammu ja tuli meetri kõrguse aia juurde, mis ümbritses lava.

"Ma laenan teda." Ütles Luke mu sõpradele.

Ta sirutas välja oma käed, et ma läheksin talle lähemale.

Ma panin oma käed talle õlgadele ning ta pani oma käed ümber minu, et mind sellest võrest üle tõsta.

Kui ta oli seda teinud ei pannud ta mind mitte maha vaid tõstis mind mugavamalt enda puusadele.

"Kuidas sulle meeldis?" Küsis Luke ja naeratas.

"Väga meeldis. Ma pole yeid varem esinemas näinud." Vastasin ma talle ka toetasin oma pea ta õlale.

"Kas see on nüüd läbi?" Küsis Luke ja vaatas poiste poole, kes jagavad autogramme.

"Jah." Rõõmustasin mina.

Ilmselt on pooled Lukes pettunud, sest ta on pea solist ja ei anna autogramme.

"Miks sa poiste juurde ei lähe?" Küsisin ma pead mitte tõstes.

"Sealt ei saa pärast ära tulle, fännid on tegelikult toredad, aga neid on liiga palju. Ja ma olen sinuga." Vastatas ta mu küsimusele.

"Okei, lähme ära. Ma tahan selle kleid nii kiiresti seljast saada, kui võimalik." Ütlesin ning tundsin oma kätte vastas Luke märga selga ja higist särki.

"Ja sina pead ka võimalikult kiiresti pesemas käima ja riided ära vahetama." Lisasin ma veel juurde.

"Okei, aga poisid tulevad ka täna ööseks su tädi juurde ja homme meiega Austraaliasse." Informeeris ta mind.

"Oh, okei, aga siis ma ei kujuta ette, kuidas te pesemas kõik käite." Ohkasin mina, sest mul on neli poissi ja kaks vannituba.

"Mina ei tea, kuidas nemad seda teevad, aga mina lähen sinu toa vannituppa." Vastas Luke kindlalt.