I don't care, we're back/5SOS/ LÕPETATUD

XXIII

Kohe, kui Luke oli minu järel minu tuppa astunud ja ukse sulgenud, tõmbasin ma endalt kleidi seljast.

"Ma lähen käin pesus." Ütles Luke ja otsis oma kohvrist puhtaid riideid.

"Kas ma võin koos sinuga tulla?" Küsisin ning vaatasin maha, sest see olukord oli minu jaoks ebamugav.

"Muidugi võid, babe. Sa ei pea seda isegi küsima." Vastas Luke mulle nagu see oleks tavaline asi olla kellegi ees alasti.

Ma suundusin oma kapi juurde, kuhu olin ma jätnud mõned riided, mida ma täna ja homme kannan.

Ma võtsin endale puhta pesu ja pehme onesie.

"Oh, küll on hea, et ma oma onesie ka kaasa võtsin." Ütles Luke ja viskas enda riided õlale.

Ta nõiatus õlaga vastu vannitoa uksepiita ja silmitses ainiti mind.

Ma liikusin Luke kõrvale ning seejärel edasi vannituppa, ma viskasin oma riided kapi peale, samuti tegi ka Luke.

"Luke, kas sa saaksid selja keerata?" Küsisin ning vaatasin häbelikult Luke.

"Bel, ma ei saa aru, mida sa häbened. Sul on ideaalne keha, mida ei ole paljudel tüdrukutel. Ma saan ka sellest aru, kui sulle on ebamugav kellegi ees alasti olla, aga ma olen su poissõber. Aga olgu, ma teen nii, kuidas sa tahad." Rääkis Luke ja pööras mulle selja.

"Luke, sa saad ikka aru, et asi ei ole sinus?" Küsisin ma ja astusin talle lähemale ning toetasin enda käe ta õlale.

"Ma ei taha, et sul oleks minu juures olekul või minuga koos olles ebamugav."ohkas Luke ja keeras end minu poole.

"See on lihtsalt harjumatu." Vastasin talle.

"Kas sa ei võtagi riideid ära?" Küsisin ma vaadates Luke, tal olid seljas veel higised ja märjad riided.

_____

Alla minnes istusid juba kõik poisid diivanil reas niiskete juustega.

Ma vaatasin kavala muigega Luke ning ta noogutas. Me hiilisime vaikselt nende selja taha ning Luke luges samamoodi sõrmedel kolmeni nagu eelmine kord.

Me hüppasima ka samasse kohta, ehk vabadele kohtadele poiste vahele.

Poisid ehmusid võpatades korraks, kuid see ei olnud nii suur ehmatus ilmselt sest taustaks ei käinud õudus film.

Luke laiutas oma käsi ja vaatas mind. Ma ronisin üle Ashtoni Luke juurde, kuid kogemata läks mu põlv valesse kohta.

"Bel, sa ei saa nii tädiks kunagi." Oigas Ashton.

Ma hammustasin alahuulde, et tagasi hoida naeru. Ma liikusin edasi Luke sülle ning toetasin oma pea ta rinnale.

"That's my girl." Sosistas Luke mulle vaikselt maerdes kõrva.

"Tahad ka?" Küsisin ma vaadates üles Luke poole.

"Ei. Sa ei saa, siis emmeks." Tuli mulle ka kohe vastus.

"Ei,Luke kallis, sina ei saa issiks." Vastasin ma talle kurjalt naeratades.

"Ou kuulge, lõpetage ära juba. Ma jään muidu kurdiks." Segas Ashton meie jutule vahele.

"Noh me oleme teinud sind tummaks, sa said juba silmavähi ja ega see kurt ka midagi väga erilist poleks." Kirjeldasin Ashtonile veel asju, mida me Lukega talle tekitanud oleme.

"Ära parem tuleta mulle meelde." Ütles Ashton õlgu väristades.

"Mis teeme?" Küsisin ühendades enda ja Luke käed.

"Siis, kui te suudaksite, kas või natulenegi üksteisest eemal püsida võiks vaadata mingit filmi." Ütles Calum, kes oli meie kõrval.

"Mitte kunagi." Vastas Luke Calumile.