"Luke, kui sa tahad kohvi, siis ostad lennikus ja Bel, kas sa tuled ka meid lennujaama ära saatma?" Küsis Ashton otsides oma ühe vansi, mis tuletas mulle meelde, et me pidime Luke poes käima, et uusi jalanõusi osta.
"Ashton. Mida küsimust, mu vend ja poissõber ja kaks sõpra lähevad teisle poole maailma ja sa küsid, kas ma tulen teid saatma?" Ma vahest ikka imestan, et mul nii loll vend on.
"Et sa siis tuled?" Küsis Ashton vaadates näoga, mis väljendas seda, et ta ei saanud aru.
Ma tegin endale face palm', sest sellist inest pole ma varem näinud. Ma ütleks, et ta on imelik, aga ta on lihtsalt limited edition.
"Ashton, muidugi ta tuleb. Ja isegi, kui ta ei tahaks tulla, siis ma võtaks ta kaasa, et olla temaga koos nii palju, kui võimalik." Ütles Luke tulles ka meie vestlusesse.
"Ma pean, siis suurema uberi tellima." Hõikas Calum joostes trepist alla.
"Ei pea." Karjusin ma talle vastu ja pilgutasin Lukele silma.
"Me teeme mu mootorattaga ühe sõidu, mis meil eelmine kord tegemata jäi." Selgitasin ma Lukele, kui nägin ta arusaamatut ilmet.
"Ja lisaks sellele, mis ma sulle hommikul ületsin, on ta veel lahe ka." Ütles Calum patsutades Luke õlale.
Ma kortsutasin selle peale kulmus, sest ma ei märganud, et nad täna rääkinud pikemalt oleks.
"Uber juba jõudis ja Ash, kuhu sa viimati oma jalanõusi loopisid?" Küsis Michael joostes köögist pitsa tükk käes.
"Davai, Luke me peame ka minema." Ütlesin ma võttes esiku kapis oma nahktagi ja tanksaapad, mida ma kannan, kui ma sõidan.
"Ja mina sõidan." Hüüdsin veel järgi Lukele, kes jooksis ülesse oma kohri järgi, et see poiste kätte anda.
"Wow, sellist Bel' ma polegi veel näinud." Ütles Luke,kui ta oli jõudnud tagasi alla.
"Midaiganes, sa pole veel paljusi näinud, aga me peame juba minema hakkama." Ütlesin talle ja võtsin kapisahtlist garaazi ja ratta võtmed.
Me astusime kõik samaaegselt välja ja ma lukustasin ka ukse, sest tädi oli järjekordselt tööl või on tal tekinud mõni uus silmarõõm, kellest ma ei tea.
"Tsau, varsti näeme." Ütlesin Ashtonile enne garaazi sisenemist.
Ta vastas ka mulle midagi, mida ma ei kuulnud, sest Luke astus samal ajal kajavasse garaazi, aga see polegi oluline, sest ma näen teda kohe veel.
"Ma ootan sind väljas." Ütles Luke mulle, kui ma oli mootorrattal mootori tööle pannud.
Ma sõitsin sellega sealt välja ning peatusin, et Luke peale võtta.
Ma ulatasin talle, kiivri, mille ta pani enne sõitma hakkamis pähe.
_____
Me istusime kõik lennujaamas pinkidel,mina istusin Luke süles ja olin kinnitatud ta külge, kui kõige suurema külgetõmbe jõuga magnet.
"Lend 207 väljub viieteist minuti pärast." Ütles monotoolne naishääl lennujaama kõlaritest, mis pani mu haaret tugevndama Luke kätte küljes.
"Bel, me peame minema." Ütles Luke silitades mu selga.
"Viisteist minutit on ju aega." Ütlesin ma hingates sisse Luke lõhna, mis on mulle meeldinud sellest ajast, kui ma Lukega kohtusin.
"Viieteist minuti pärast lendab lennuk juba välja. Me jääksime, siis lennukist maha." Ütles ta tõustes püsti, mina olin ikka tal süles.
"Parem oleks." Ütlesin ma sosistades ning toetasin oma pea ta õlale.
"Ma rääkisin sulle, miks ma minema pean, babe. Mine jätta nüüd teiste poistega ka hüvasti." Ütles Luke ja tõstis mind oma sülest maha.
Ma kõndisin Calumi ja Mickey juurde ja kallistasin neid kõvasti. Seejärel läksin ma Ash' juurde ja kallistasin teda kaua ja kõvasti, sest temaga olin ma ka alles ära lepinud ja ma polnud temaga väga koos olnud. Ma suudlesin Ash' põske.
"Aga meie!" Hüüdis Calum nüüd.
"Teie ei saa. Mulle jääb vaheseks muidu ütles Luke tõmmates mind enda suudlusesse.
"Te olete ju nagunii suudpidi koos koguaeg." Kuulsin veel, kuidas Calum rääkis pahuralt.
YOU ARE READING
I don't care, we're back/5SOS/ LÕPETATUD
Teen FictionYou're my babe😚 You're my headache🤕 You're my love❤ You're my smile😊 You're my frown😤 You're my wrong😯 You're my right😮 You're my pain😣 You're my happiness😁 You're my everything⛦ You're mine💕 Järg raamatule "Amnesia"