I don't care, we're back/5SOS/ LÕPETATUD

XVIII

"Lähme siit ära." Sosistas Luke mulle kallistuses.

Ma eemaldusin Luke kallistusest ja panin jalaga tooli tagasi püsti samal ajal, kui Luke lõi juba nukke Alexi ja Masoniga.

"Õpetaja, kas ma võin tunnist lahkuda?" Küsisin, kui olin jõudnud läbi õpilaste pilkude õpetaja juurde.

"See on see kõige noorem sealt punk rocki bändist, õigus?" Küsis õpetaja piiludes Luke poole.

"Jah, aga ta eelistab parem, kui talle öeldakse Luke." Vastasin ma õpetajale muigega.

"Jah, muidugi sa võid. Ma kujutan ette, et te pole saanud päris kaua koos olla arvestades seda tervitust." Vasyas õpetaja mull naeratades.

Mulle meeldib selle õpetaja huumori soon ja ta üpriski muhe kolmekümnendates härrasmees.

Ma tänasin õpetajat mõistva suhtmise eest ja jätsin ka oma põrkepallidega hüvasti.

"Miks sa selle õpetajaga nii kaua ja rõõmsalt rääkisite?" Küsis Luke kohe, kui olime klassi uksest väljunud.

"Ma küsisin, kas ma võin tunnist ära minna." Vastasin ma Lukele.

"Ja sa isegi muigasid, kui rääkisid õpetajaga." Rääkis Luke, ta vist oli mind tähelepanelikult vaadanud terve see aeg.

"Kas mulle tundub või Lukey on kade?" Küsisin talt pöörates end tema poole ja naeratasin laialt.

"Olen jah. Kas see on naljakas?" Vastas Luke mu küsimusele ja esitas ka mulle küsimuse.

"On jah." Ütlesin ma ja kohendasin koolikotti oma õlal.

"Mhh, Bel." Vingus nüüd Luke ja lükkas enda alahuule ette.

Ma naersin ja astusin talle kaks sammu lähemale, et ta oma kallistusse võtta.

"Ma armastan sind ikka nii väga, nii kaua me ei tohi enam lahus olla." Ütles Luke, kui me kõikusime kallistuses küljelt küljele.

"See oli kaksteist päeva ainult, mõtle kui see oleks olnud mitu kuud." Ütlesin talle ja toetasin oma pea talle rinnale.

"Ma ei oleks lasknud sellel olla mitu kuud." Sosistas Luke.

______

"Luke, mis me täna teeme?" Hõikasin ma vannitoast, kus ma riideid vahetasin, Lukele, kes puhkas minu voodis.

"Ma tahan magada, aga ma ei saa, kui sind siin pole." Hüüdis Luke mulle vastuseks.

Ma jooksin oma tuppa, kui mul riided vahetatud olid ja hüppasin voodisse, mille tagajärjel Luke  ägises põrkumise pärast.

"Austraalias ostame me endale selle dormeo madratsi kuhu viskad pommi ja pokaal jääb seisma." Vastas Luke, ta pani oma käe ümber minu ja tõmbas mind ta kõrvale pikali.

"Kui sa ära magad, siis me pidime minema juba eelmine kord mulle jalanõusi ostma ja sul on ka vaja uusi." Ütlesin silitades Luke käsi, mis olid tugevalt ümber minu.

"Mhm, lähme siis." Ütles Luke mõmisedes ja ilmselt juba pool unes.

Ma sulgesin ka silmad, et aega viita, kuni Luke ajavahe pärast lõunauinakut teeb.

Mul ei õnnestunud magama jääda, sest mu kõhu draakonid nõudsid süüa.

Ma pugesin Luke kätte vahel läbi jättes ta sinna magama, ma kõndisin nii vaikselt toas välja, kui mu keha seda võimaldas ning sulgesin ukse.

Ma võtsin kapist mustika-maasika gefiluse neljase paki, kaks mulle ja kaks Lukele, kui ta ärkab ja ma võtsin veel banaani.

Kui ma jõudsin tagasi enda tuppa panin ma asjad voodi kõrval olevale öökappile.

Luke oli minu voodis, kaisus ilmselt minu asemel minu padi ja kortsus teki all, mille ta oli ilmselt liigse liigutamisega selliseks teinud.