Luke
"Luke, ma ei jõua." Ütles Bel, kui ta oli voodist püsti tõusnud.
Ma tõusin voodist püsti ja läksin ta riidekapi juurde ja avasin selle uksed.
"Babe, mis sa selga tahab panna." Küsisin ja lappasin ta riideid, millest ükski ei sobinud mugavaks magamiseks.
"Sinu särki." Ütles ta ja hakkas jalutama minu poole, kuid komistas ise enda jalaotsa ja kukkus minu kättevahele.
Ma tõstsin ta püsti ja toetas enda käe ta seljale, et ta püsti püsiks.
Kui Ashton praegu tuppa astuks saaksin ma praegu tema käest uuesti peksa, sest Bel näeb välja nagu ta esimest korda joobes teismeline.
"Võta enda riided seljast ära, siis saad mu särgi." Ütlesin talle, sest ma tahtsin, et ta teeks kiiresti, sest kuigi ma olin päeval maganud olin ma ikka väga unine.
"Ma juba ütlesin, et ma ei jõua." Ütles ta muutudes juba pahasemaks samal ajal vehkides õhus oma kättega.
Ma ohkasin ja liikusin Bel' poole, et aidata tal ta riideid seljast võtta. Ma tegin seljatagant ta seeliku luku lahti ning seelik libises maha.
Ma võtsin ta kätest kinni, et ta saaks seelikust välja astuda. Ta tõstis oma käed õhku, andmaks sellega märku, et ma võtaksin tal särgi seljast.
Ta seisis pesu väel toa keskel ja sulges väsimusest silmad.
"Millist mu särki sa tahad?" Küsisin ma liikudes kohvri poole, et talle sealt särk anda.
"Seda, mis sul praegu seljas on." Ütles ta väsinud häälega.
Ma pöörasin end ringi, sest ma ei pidanud talle särki otsima. Ma tõmbasin enda särgi üle pea seljast ja panin selle ta üles sirutatud käte otsa.
Ma võtsin endalt teksad ja sokid jalast ning siis mulle meenus, et Bel' l jäid sukad jalga, mille peale ma taas ohkasin.
Ma läksin tema juurde ja ajasin oma sõrmed sukkade üla ääreni ja ja rullisin need talt jalast.
Ma läksin voodisse, kuid Bel seisis veel voodi ääres. Ma haarasin talt käest ja tõmbasin ta endale kaissu.
Ma põimisin oma käed tugevalt ümber tema ja ta põimis oma käed omakorda ümber minu kätte.
"Head ööd, babe." Ütlesin ja tegin musi ta juustesse.
"Head ööd, Lukey." Üldiselt ma vihkan seda nime, kuid kui tema seda ütleb mulle meeldib see.
____
Ma ärkasin selle peale, et keegi rääkis mudagi, aga mida, see ei jõudnud mulle kohale. Tundsin ka seda, kuidas keegi oma jalgadega mind ribidesse togib.
"Luke, me peame tunni aja pärast ära minema." Ütles Calum, kui ma olin silmad avanud.
"Bel'l on kena kann, by the way." Ütles Calum muiates.
Ma vaatasin teda segaduses näoga, kuid ma vaatasin samasse kohta, kuhu vaatas tema. Ta pilk oli suunatut magava Bel' ass'le, mida minu särk ära ei katnud, sest talboli see särk väga segaselt seljas.
"Kao välja." Ütlesin ma Calumile ja panin Bel'le teki peale.
"Ei, kuule tead, Luke, sul on Bel'ga ikka vedanud. See su eelmine tüdruk eee Arzaylea, ta on ta koera näoga." Ütles Calum ja ta näo ilme oli tõsine, kuigi ma olen ka ta Petunia ja Arzy vahel sarnasust näinud.
Kui Calum lahkus Bel' toast jäin ma oma tüdruksõpra vaatama, ma ei taha üldse teda siia jätta. Aga tal on kool veel kaks nädalat.
YOU ARE READING
I don't care, we're back/5SOS/ LÕPETATUD
Teen FictionYou're my babe😚 You're my headache🤕 You're my love❤ You're my smile😊 You're my frown😤 You're my wrong😯 You're my right😮 You're my pain😣 You're my happiness😁 You're my everything⛦ You're mine💕 Järg raamatule "Amnesia"