I don't care, we're back/5SOS/ LÕPETATUD

IV

Ma pean minema tagasi koju täna, et näha Calumit ja Mickeyt.

"Ma lähen nüüd." Hõikasin Anniele ja Alexile, kes olid juba ärkvel.

"Oota, Bel. Ma lähen ka koju, ma saan su ära viia, kui sa tahad." Hõikas Alex joostes samuti esikusse.

"Olgu, me nüüd lähme." Hõikasin Anniele ja magavale Masonile, kuid vaevalt ta seda kuulis.

Me astusime uksest välja ja suundusime Alexi auto poole.

Alex võttis mu käest mu seljakotti ja viskas selle tahaistmele ning seejärel tegi ka mulle ukse lahti.

"Kuidas sa saad hakkama Ashtoni ja Luke nägemisega?" Küsis Alex kinnitades oma turvavööd.

"Ma ei teagi, eks ma kuidagi elan selle üle, aga ma loodan, et ma ei pea magama Lukega samas voodis." Ütlesin talle ohates.

"Kui sa ei saa hakkama või midaiganes sul ka vaja ei oleks, sa tead, et võid helistada mulle või Masonile." Ütles Alex ja patsjtas oma käega mu õlga.

"Jup." Vastasin ma ning toetasin oma pea vastu autoklaasi.

"Tsau." Ütlesin Alexile teda kallistades, kui auto oli peatunud minu maja ees.

Ma kogusin end natuke, tegin seejärev sügava hingetõmbe ja avasin ukse.

Kohe, kui ma olin jõudnud ukse sulgeda jooksis minust mööda Calum, käes mustad teksad.

Kui ta oli minust mööda jooksnud tuli ta kõndises ka kohe tagurpidi tagasi.

"Bel." Hõikas ta ning jooksis mind kallistama.

Esikusse oli tulnud ka ilma püksteta Michael, kes tahtis ka mind kallistada, kuid ma lükkasin ta eemale.

"iuu, Mickey pane püksid jalga." Ütlesin eemaldudes Calumi kallistusest ning kattes käega oma silmad.

Calum hakkas minu reageeringu peale itsitama ning Mikey tõmbas Calumi käest püksid.

"Mitte siin." Karjusin ma naerdes, kui Mikey hakkas endale seal samas pükse jalga panema.

Ma keerasin selja ning ka Calum tuli minu ette ehk nüüd näoga Michaeli poole.

"Kus Luke on?" Küsisin ma ning vaatasin üle Calumi õla tuppa.

"Sinu toas." Vastas Calum muigega.

"Oh jumal." Ohkasin ma, sest olin lootnud olla oma toas üksi ja rahulikult.

"Mulle meeldib, kuidas sa mind kutsud, kuid ma eelistan ikka Michaeli." Ütles Mickey kõndides minu poole ja mind enda kallistusse tõmmates.

"Ma nii ootan, et su ego kukus juba alla. See on küll mehe jaoks keeruline, aga alustuseks võiksid ümardada oma ego vaiksemaks." Ütlesin ma talle muigega.

"Miks Luke minu toas on?" Pöördusin ma Cal' poole ja ootasin vastust.

"Sest ta keeldus mujal magamast ja Bel, ta päriselt igatseb sind." Ütles Calum muutudes tõsiseks.

"Mis mõttes?" Küsisin ma, sest ta ütles ju, et ta oleks õnnelik, kui me oleksime lahus.

"Ta on koguaeg kurb ja on oma toas. Kontserditel ta on ta natuke rohkem rõõmsam, sest ta teeb, mida ta tahab, aga enam ta isegi ei naudi laulmist nii palju, kui varem." Ütles nüüd Mickey.

"See on ta enda süü, et me lahku läksime." Ütlesin neile ükskõikselt ning lisasin veel vaikselt " Ja Ashtoni."

Ma üritasin kõlada nii ükskõikselt, kui see on mul võimalik, sest mul ei olnud sellest ükskõik.

Kui Luke ei naudi enam laulmist ja laval olemist ei saa tal olla tõesti kõik korras.

Ma läksin midagi ütlemata oma toa poole, kuid mulle meenus, et Luke on seal.

Ma avasin oma ukse ning nägin Luke, kes istus minu toa kirjutuslaua taga ja vaatas mu asju.

"Kao välja mu toast." Ütlesin ma Lukele, kes ehmus.

Luke vaatas mind üllatunud pilguga, kas ta ei teadnud, et ma siin elan või ei teadnud ta, et ma koju tulen.

Luke oli välgukiirusel püsti ja enne, kui ma olin jõudnud silmagi pilgutada olin Luke kallistuses, mida ma olin väga igetsenud.