I don't care, we're back/5SOS/ LÕPETATUD

XXVIII

Luke

Kui ma olin leidnud köögist endale alustuseks siidri suundusin ma tagasi elutuppa, kus oli enamus inimesi.

Ma istusin ühele toolile, hetke pärast oli ka Tessa minu juures tagasi. Ta tuli istus mulle sülle ning hakkas mind suudlema.

"Mida vittu sa teed, Tessa?" Küsisin ma ta enda peal ära lükkates ning püsti tõustes.

"Ma tahtsin suudelda just peo kõige ilusamat kutti ja pärast võibolla teha veel midagi." Vastas Tessa mulle kavalalt.

"Sa tead, et ma olen suhtes, mida sa teed? Te olite isegi sõbrannad Bel'ga ju." Karjusin ma ta peale. Meie ümber oli kogunenud päris palju inimesi, kellel olid käes ka telefonid, millega nad seda filmisid.

"Mis Bel? Ah see Annabella. Sa mõtled seda, kes pidi olema väidetavalt Ashtoni õde, aga kahenädala pärast tõmbas siit minema?" Küsis tüdruk lonksates oma kokteili.

"Jah, ma mõtlen teda ja ta ei ole kindlasti mitte 'see'. Ta on inimene mitte asi. Ja ta on päriselt ka Ashtoni õde. Kes sa üldse oled, et sa võid tulla Bel'st nii rääkima?" Kaitsesin ma Bel', sest Tessa on ajukääbik ja näeb üldse välja nagu karkudel merisiga.

"Lukey, sa ei saa minuga nii rääkida. Meil oli isegi mingi teema ju." Ütles Tessa pannes oma käed mu õlgadele.

"Mis fucking teema, kuradi hapukurk. Ma küsisin sinult ainult fucking kella ja sa ütled, et meil on fucking teema. Ausalt ka mine arene kuskil antarktikal, kus teisi ei ole." Ütlesin ma lükates ta käed ära.

Ma lihtsalt lahkusin sealt majast sõnagi ütlemata. Sinna minek oli kõige halvem otsus, mille ma olen teinud viimase kahe aasta jooksul teinud.

Ma saan aru, et ma olen Bel'ga lahus, aga ma ei suuda olla teistega. Ma armastan ikka Beli ja ma ei saa olla tema peale vihane ka.

Sinna peole ma läksin, et juua, lõbutseda ja unustada kõik jama, mjs mul praegu on. Aga ma ei suuda, manei suuda Bel' petta.

Koju tagasi ma minna praegu ei saa, sest ma olen maru vihane selle alaarenenud taina peale.

Kui ma sellises olekus läheksin koju saaksid poisid aru, et midagi on toimunud.

Annabella

"Hei." Tervitasin ma poisse, kui ma olin tõusnud.

Kohe, kui ma sain minna enda tuppa, läksin ma magama. Ma magan nii palju, ma arvan, et see on stressist.

Ma kolisin teise maailma otsa, ma elan koos nelja lärmaka poisiga ja ma kahtlen, kas Lukega pausi tegemine oli õige tegu. Kuid ma ei saa ju minna nüüd Luke juurde ja öelda, et kuule äkki lõpetaksime selle pausi ikka ära.

"Hey." Tervitasid kõik poisid mind vastu peale ühe.

Toas ringi vaadates ma teda ei näinud ka, Luke ei ole siin.

"Kus Lucas on?" Küsisin ma taas poisss vaadates.

"Ära tee nagu sa hooliks. Sa tegid mu parimale sõbrale haiget ja nüüd teeskled, et hoolid." Vihastus Ash mu küsimuse peale.

"Ta läks välja." Vastas Mickey rahulikult mu küsimuse peale.

"Aitäh, Mickey. Ashton, tead sa oled nii segane inimene. Kui ma olen Lukega koos oled sa vihane, sa isegi lööd oma parimat sõpra. Ja nüüd, kui meil on paus, saada aru see ei ole lahku minek, sa vihastad minu peale." Tänasin ma Micket ning karjusin Ash' peale.

"Vabandust, Bel. Ma ei tahtnud." Ütles Ashton, kui märkas mu silmis pisaraid.

Ma lootsin, et kui ma kolin oma venna ja poissõbra juurde, et siis läheb kõik paremaks. Kui nüüd läheb kõik allamäge ja selle olen tekitanud mina, ainult mina.