Taevast Kukkunud Ingel

Minu Lõplik Saatus

Kätte jõudis kohtupäev. Ma ei teadnud kuidas olla aga ma arvan, et ma olin kurb jah seda ma olin.Ärkasin vara ja lihtsalt ootasin kuni jõudis kätte hetk, kui pidin kahe politseiniku vahel minema kohtusaali. Kui jõudisme saali polnud saal üldse seda moodi nagu ma ette kujutasin. Olen vist liiga palju Ameerika filme vaadanud. Igatahes nüüd läks ilmatu aeg saalis, sest hakkati otsustama minu saatuse üle. Vaaatasin oma ema poole ja nägin, et ta oli nutnud ja palju sest ta silmad olid väga punased.Vaatasin ringi aga midagi huvi pakkuvat polnud saalis kõik oli selline igav. Aga vist kohtusaalis ei saagi midagi toredat olla, sest see oli mõeldud päris kurjategijatele, kes oli sooritanud päris kuriteo. Aga noh mina ju polnud. Reaalselt läks seal terve igaviku, ma lihtsalt igavlesin seal. Minu pärast ju poleks olnud mõtet seal kõigi kallist aega kulutada aga noh, nad nii tahtsid ju. Hakkasin uurima,kohtu saalis olevaid inimesi. Nad polnud sugugi huvitavad aga muud ju polnud mul teha. Peale minu ja mu ema oli seal veel mõned inimesed prokorör, advokaat, kohtunik, kohtu sekretär ja paar inimest veel. Ausõna nad polnud üldse huvitavad. Siis aga jäin üht inimest lihtsalt jõllitama. Taoli kohtu sekretär, kes tippis oma geelküüntega aina arvutisse märkmeid. Ta vaatas korra minu poole ja naeratas, siis kirjutas edasi. Ta naeratas nagu oleks ta olnud nii õnnelik, et süütu inimesega nii tehakse. Noh tema ju ei teadnud,et ma süütu ja ta arvatavasti lihtsalt tahtis, et ma ei kardaks. Lõpuks hakkasin kuulama kas saan midagi ka aru kohtuniku jutust ning ta ütles, et ta on jõudnud selgusele asjaoludes. Hakkasin kuulama hoolikamalt, sest kohe kohe sain ma teada oma saatuse. Läks veel natuke aega edasi ning kohtunik ütles:"Me oleme otsustanus, et Sawa Victoria Hemmings suunatakse Antilope'i eri kooli aastaks ajaks." Ma hakkasin värisema nii palju, et mu kõrval olnud politseinik vaatas mu poole. Mina ja erikooli?!?! See pole võimalik ju see...see on jube. Ma olen väga palju õudus jutte kuulnud erikoolide kohta. Üks leebem asi on see, et su lõigatakse juuksed maha või varastatakse mõni asi. Igatahes minu saatus oli erikooli ja ma ei saanud midagi teha. Pidin elama sellega...