Taevast Kukkunud Ingel

Enam ei koti

Kurbus. Jälle see üksildus ja kurbus. Miks ma pidin ainult Dixie'ga sõbraks saama ja kõiki teisi ignoma. Kui mul oleks teisi sõpru poleks ma kade ega kättemaksu himuline.

Kõndisin koridoris ning mul polnud kindlat suunda. Lihtsalt tuikusin ühest koridori äärest teise." Mul on kõigest pohhui" karjusin üle koridori nagu oleksin ükis. Paar dudet vahtisid aga jõllitasin neid kurjalt vastu. Suundusin puhketoa poole kui järsku nägin seal Dixie't ja Ana't. Mul polnud tuju luurata nii siis läksin sealt ära. Istusin koridoris maha ja lihtsalt mõtlesin elu üle. Siis saabus Mark.
Ma: Tere, kullake mis teed siin nii üksi?
M: Ma pole su KULLAKE, mul lihtsalt sitt tuju ja that's all.
Ma: Kohe nii kuri v?
Haha ära ole kurb ma olen ju siin.
Puhkesin nutma ja Mark kallistas mind. Ma ei lükanud isegi teda ära vaid kallistasin vastu. Kas ma tõesti hakkan sõbrunema Mark'ga ja siis hakkava??? See oleks ju absurdne aga mind enam ei koti miski, peaasi mul on keegi. "Emmm Mark??? Kas sa nagu ee võid nüüd lahti lasta?" küsisin ebaleval häälel. "Aajaa sorri" vastas Mark. Tõusin püsti ja hakkasin kõndima

Arvutiklassi ette jõudes vaatasin, et see on tühi ning kedagi ümbruses ka pole. Mõtlesin äkki saab selle Anastasia kohta minisuguseid räpaseid saladusi välja nuhkida. Olen selles ju päris osav, sest Lance'l oli ju õde kes tegeles selliste asjadega ning ma olin talt palju õppinud. Muukisin arvutiklassi lahti ja vaatasin ringi enne kui sisse astusin ega seal pole mingeid kaameraid või muud stuff'i. Õnneks ei tundunud seal midagi olevat niiet astusin klassi sisse. Läksin kõige tagumise arvuti juurde, sest see oli suht nurga taga ja raske kohe märgata. Logisin sisse ühe dude koodiga kelle oma nägin ühes tunnis.

Olin Ana't natuke guugeldanud ja imestasin miks ta üldse Dixie'ga semmib see barbi on ju käinud Brooklyn Beckham'ga ja ma ei tea kellega veel.

Umbes 15. minuti pärast leidsin ühe pildi kus oli Ana peal. Jama aga oli selles et see pilt oli tehtud 2010 aga seal pildil oli ta täpselt sama vana kui praegugi. Kuidas saab inimene välja näha 10 aastaselt samasugune kui 16 aastaselt? Ma olin hämmingus, sest sain ju jälile ta saladusele, vist. Ta on praegu siis 22. Printisin pildi , logisin arvutist välja ning olin täiesti kindel, et saan selle Barbi lõplikult põletada siit välja, sest see kool oli kuni 18 aastastele aga tema oli 22. Ta oli ju kuriteo sooritanud, kui aus olla.

Marssisin uhkelt koridori vahel ja olin õnnelik. Suundusin tuppa, et ennast sättida ja paremad riided selga panna, sest tahtsin otsejoones minna Dixie juurde. Kuid võibolla oleks parem enne Mark'ga nõu pidada? Äkki see ikka väga sitt mõte?
Läksingi Mark'i toa suunas, et temalt nõu küsida. Koputasin uksele ja see avati kohe mulle.
Ma: Tere tulemast Mark'i toa ühistusse!
M: jaja väga vaimukas. Kuule mul oleks su abi vaja.
Ma: Oho, et siis kohe minult jah? Kas ma olen siis sinu jaoks üle öö targaks saanud v?
M: Mine ära tead, mul lihtsalt vaja nõu pidada.
Ma: No lase käia kui arvad, et suudan su PROBLEEMID lahendada *tegi silma ja naeratas kavalalt*
M: Sa oled rõve.
Ning rääkisin loo ära Mark'le
Ma: No ma ei teagi, nagu see suht hea tõestus aga siis saadakse näiteks teada, et sa oled käinud luba küsimata arvutiklassis ja karistus tuleb suur.
M: Fakk jh seda küll aga ma tahan Dixie tagasi saada maa peale. Palun aita!
Ma: No davs ma siis ajan süü enda peale.
M: ee ma ei mõelnud küll seda aga no okei.

Läksime puhketoa suunas, kus enne Dixie oli olnud ja ta oli still seal. Õnneks peale. Dixie ja Ana seal kedagi polnud niisiis läksime nende suunas.
A: oii kes seal on, meie uus paarike v?
Võtsin laua pealt kohvi, pistsin käe sisse ning pritsisin Ana't näkku niiet ta meik läks natuke laiali. Lõime Mark'ga patsu ning istusime nende juurde.
M:Ana tead sa hõiskad enne õhtut, kas teed koguaeg nii?
Aga Ana ei kuulanud vaid vahtis armunud pilguga Marki.
Pritsisin uuesti teda kohviga.
M: Nii kas sain nüüd su tähelepanu tagasi?
A: Jh said
Surus Ana läbi hammaste.
Vaatasin Mark'i poole ja muigasin ning rääkisin edasi
M: Igatahes siis Mark oli natuke aega arvutis meil vahepeal ja leidis ühe pildikese.
Täpselt siis astus puhketuppa üks õps aga oligi hea, sest siis oli ka me jutule kinnitajaid. Kutsusin õpetaja meie juurde ja rääkisin edasi.
M: Igatahes Mark leidis sellise pildikese aastast 2010 ja ma märkasin, et selle peal üks tuttav nägu.
Ana läks näost ära ta läks ärevile.
Ma:Näete *näitasin pilti* siin on meie armas Ana ja täpselt samasugune kui praegugi. Ta peaks sellel pildil olema 10 aga väga välja ta küll 10aastane ei näe. Niiet Ana peaks olema praegu kuskil 22.
Ana oli väga närvis, ta küll proovis normaalselt käituda aga see ei õnnestunud.
Ootasime mida siis Ana selle peale ütleb siis.
A: Noh ma ei tea...see
Kokutas Ana aga näha oli, et ta feilis.
A: Noh fak jah see olen jh mina saite nüüd, mis tahtsite olete õnnelikud v?
M: At least mina olen
Ma: Vb ma ka
D: Aga Ana.
M: Sa mõtlesid, et ta tõesti armastab sind?
D: Jah, mõtlesin küll
A:Kuule laps ära tee nalja eksole.
M: Aga tead Ana. Sa lähed ju nüüd vangi, sest oled täiskasvanu.
A: Lähen v?
M: Mkm niisama ütlesin tead.

Kui nüüd mõelda siis on ju meil armunelinurk:
Mulle meeldib Dixie, Dixie'le meeldib Ana, Ana'le meeldib Mark ja mina meeldin Mark'le.
Haha milleks küll😂...

Tere taas! Ma tahaks teada kas mu raamat on igavaks läinud või ei? Mis edasi võiks juhtuda??? Andke teada sellest kindlasti kui teil on oma kujutlem sellest, sest siis ma saan raamatut,teie jaoks huvitavamaks teha.
Päikest! :)