Taevast Kukkunud Ingel

"HOT"

Ma avasin silmad ja nägin enda ees Franki. Tal oli kulm verine aga naeratas laiemalt kui kunagi varem.

Tundus et ta oli Lance'st võitu saanud ning nüüd ta seisis ja ootas millal ma avan silmad.

"Mis...mis juhtus?" Küsisin ma hirmunud häälega.

F: Ta tahtis...igatahes sa nüüd oled minuga ja sa ei pea kartma.

M: Mida ma ei pea kartma ah? Mida ta tegi minuga?

F: Sa ei mäleta midagi?

M: Ei tead kõike mäletan aga ikka küsin. Muidugi ei mäleta.

F: Ma räägin hiljem tule.

Ma hakkasin püsti tõusma,aga ma ei saanud seda teha. Mu jalg oli valus, välja väänatud.

F: ah tule siia.

Ta võtti mu sülle ja hakkas metsa poole minema.

Ta pani mu sambla peale istuma ning tuli mu kõrvale.

F: Sa peaksid midagi mu kohta teadma...

M: Mi...mida?

Ma kangestusin ja olin hirmu täis, kuna mis võib veel hullem olla.

F: Ma pole päris end sulle näidanud oma õigest küljest

M: Mis sa oled?!?

Frank hakkas naerma ja väga kõva häälega.

M: Mis on mis juhtus?

Ta jättis naeru pooleli.

F: Ma pole mingi supernatural okei...ma ei usu sellesse.

Kurat kui rumalana ma end tundsin. Tra ma arvasin juba et ta hakkab "Videvik'u"kombel ütlema "mis" ta on.

Ta vaatas mulle otsa ja purskas uuesti naerma ning seekord tegin ma sama.

F:Ma lihtsalt ei ole päris see kes arvad. Ma rohkem nagu emm...põgenesin...kodust ja elan ühtede võõraste diivanil.

Ma olin segaduses ja suures.

M:eee...ma ei saanud nagu sittagi aru praegu.

Ta ohkas ja kõndis eemale.

M: Kui ma aru sain õigesti siis mind ei huvita sa meeldid mulle ikka.

Kurat.

Ma ütlesin välja et ta meeldib mulle. Ta vaatas mu poole kavala näoga. Sellise näoga nagu sa oleks just midagi naljakat tunnistanud.

F: Kas ma meeldin sulle?

M: jahm...sõbrana

Mida....mida ma friendzone'sin ta.
Ta nägu läks õnnetuks aga ta ei tahtnud seda välja näidata.

F: Okei me peaks tagasi minema...

M: Frank...oota ma ei tahtnud nii...miks sa põgenesid kodust?

F:See on keeruline seletada...ma pean veel julgust koguma. Tund hakkab ka kohe ma parem lähen, sa peaks ka minema.

M: Kas sa ei usalda mind?

F:Asi....ei ole selles ma luban...asi on minus, ma pole veel valmis rääkima. Saa palun aru eks. Ma siis lähen...tsau

M:mnjah....tsau siis ma arvan.

Frank kõndis kooli poole tagasi ja ma istusin üksinda kivi peal ja mõlgutasin mõtteid.
Mis ta tahtis mulle öelda aga ei julgenud. Kas see on tõesti nii hull.

Ei tea kas peaksin kartma või ei aga midagi on mis mulle rahu ei anna, ning ma uurin selle välja, maksku mis maksab.

Kuulsin kooli kella helisemas ning hakkasin rutakal sammul kooli poole minema.