"Miks sa ei teinud seda?" küsis Dixie mu käest.
Ma vaatasin talle hirmunult otsa ja ei osanud midagi vastata.
M: Ma ei julge
D: Sa pole mitte kunagi kartnud mis nüüd juhtus?
M: Ma ei tea
Ma purskasi nutma ning sukeldusin Dixie embusesse. Ma nimelt tahtsin teda suudelda aga ma ei julgenud seda teha. Ma kartsin jubedalt.
D: Oh sind küll
Dixie tõukas mind eemale, tõusis püsti ning läks ära lonkides.
M: Ma nutsin veelgi rohkem kuna ma ei saanud lihtsalt. Mida ma olin just teinud.
Dixie vn
Ma ei tea mis just juhtus ja veelgi vähem mida v*ttu ma just tegin. Ma jätsin tüdruku keda ma vist päris tõeliselt armastan üksi õue nutma, sellepärast kuna ta ei suutnud mind hirmu pärast suudelda.
Ma olen ikka suur ididoot.
Jooksin vetsu ja panin ukse lukku. Ma hakkasin nutma. Nutma nagu väike laps, kes oli haiget saanud, ainult mul polnud ema kes mind lohutaks.
Tönnisin mitu head kümmekond minutit kuni keegi koputas närviliselt vetsu uksele
"Tra tee kiiremini muidu pasandan siia maha tra"
Ma ehmusin, kargasin püsti, pesin näo puhtaks ning väljusin lootes et keegi ei märka et ma nutnud olin muidu oleks olnud ma läbi pekstud.
Tüüp vahtis kurja näoga ning jooksis siis ruttu vetsu.
"Tra küll" laususin kõva häälega ning jooksin õue Sawa't otsima. Sinna kuhu ma ta maha jätsin.
Sawa vn
Ma läksin kohe pärast Dixie ära minekut ja tönnimise lõppu sisse. Läksin oma toa poole ning nägin kuidas üks kutt poiste vetsu taga kärsitult hüppab. See ajas mind isegi naerma natuke kuid ma olin ikka sitaks kurb ja vihane - enda peale.
Avasin peaaegu oma toaukse kui mul tuli idee minna Dixie tuppa et temaga silmast silma rääkida, kahjuks teda seal polnud seega läksin ta voodi peale pikutama.
Dixie vn
Ma ei leidnud Sawa't kuskilt, ta oli läinud. Ma vaatasin kõik kohad läbi- tema toa, köögi, söökla, telekatoa jne aga ma ei leidnud teda mitte kuskilt.
Lõpuks kui oli õhtu käes ja söömine hakkas kohe läksin ma nördinult oma toa poole, ma ei leidnud Sawa't, kus kurat ta oli siis?!?
Avasin ukse ja esimene asi mida ma nägin oli Sawa, kes magas mu voodis kerra tõmmatult. Ta oli nii armas ja ilus magades. Läksin tema juurde ning silitasin ta pead, tegin musi ta põsele ning ta naeratas läbi une.
Panin talle teki peale ning läksin sööma- õigemini tõin meile teed ja makarone juustuga.
M: Palun ma ju toon nõud tagasi pärast. Sawa jäi mu toas magama ja ma viin talle. Ta on nagunii homseks läinud.
Söögitädi ehmus
S.tä- mida? Sawa läheb ära? Ta oli ju nii...nii tore. Kahju. No vii siis talle see toit ja võta endale ka. Ma mõistan.
M: Suur aitäh.
Võtsin toidud, teed ja viisin need enda tuppa.
Sawa magas ikka oma armsat ingli-näoga und. Panin toidu lauale ja puudutasin teda õrnalt käest. Ta haaras mu käe endale kaissu ja paari hetke pärast avas silmad. Need oli märjad ja punased kuid palju õnnelikumad.
YOU ARE READING
Taevast Kukkunud Ingel
Teen FictionSee raamat räägib 15-aastasest Sawast, kes saadeti erikooli, sest oli valel ajal vales kohas. Seal ta näeb, et elu pole sugugi lihtne ja tore. Varsti aga keerab üksainus juhus Sawa elu pahupidi. Keegi ei tunne teda enam ära...