Tunnid said läbi ning ma olin jubedalt närvis. Kõndisin toa poole, et soojemad riided selga panna. Viskasin ühe kapsuni peale ja läksi garderoobi poole. Kui olin sinna jõudnud tuli üks õpetaja vastu ning küsis:"kuhu sa lähed? Õpilased ei tohi ilma loata õue minna." Ehmusin ning läksin tuppa tagasi. Mida küll teha siis aga turgatas pähe mõte, et hiilin välja või siis ütlen, et õpetaja lubas minna õue. Panin natuke veel paksemad riided selga, sest ei saanud ju garderoobist riideid võtta. Läksin vaikselt toast välja ning nägin,et köögi uks oli lahti ning sealt sai kooli taha õue. Kõndisin kikivarvul ukse juurde ja vaatasin, et ma kellegagi kokku ei põrkaks. Õnneks polnud seal kedagi ning hiilisin uksest välja. Kui olin õue saanud läksin Dixie't otsima, lõpuks leidsin ta.
M: Tsau!
D: Tsau!
M:Emm...mis sa tahtsid rääkida?
D: Ma algul räägin siis kogu loo ära. Nimelt minul ja mu sõpradel on vaja saada sisse ühte majja aga noh see on lukus ja noh sa rääkisid, et oskad muukida. Ja seal on vaja saad igalt poolt läbi ning me mõtlesime, et kas sa saaksid meid sellega siis aidata?
M: eee...ma ei teagi nüüd. Asi on lihtsalt selles, et mind on nii üks kord juba ninapidi veatud.
D:Aga me tuleme ka kaasa ju. M: aa okei, siis ju isegi võib. Ma olen sees.
D: Oh, see on tore *naeratas*
Aga muud polnudki siis, et täna öösel kell 3.35 tule siia maja taha,et siis siit lähmegi.
M:okei tulen, tsau siis.
D:tsau
Uus katsumus, see kulus mulle ära praegu. Saan ennast veel kord proovile panna. Siis jooksin toa poole,et valida välja öiseks ringkäiguks tumedad riided.
***
Kõik käisid pesemas aga mina valmistasin plaane ette. Ma ju ei tohtinud kellegile sellest ometi ju rääkida muidu keegi kaebab ära. Panin tumedad riided magamisriiete alla ning läksin voodisse panin igaks juhuks äratuse läbi kõrvaklappide nii et ühes kõrvas oli klapp. Kõik magasid ning minagi olin üsna väsinud. Järsku hakkas helisema äratus, ma ehmatasin õudsalt. Tõusin vaikselt püsti ning köhatasin, et kontrollida ega keegi üleval pole. Õnneks polnudki keegi. Tõusin püsti võtsi magamisriided pealt ära ning läksin vaikselt ukseni. Kuulatasin ega kedagi koridoris pole ning avasin vaikselt ukse. Vaatsin mõlemale poole ning läksin vaikselt uksest välja. Läksin sama teed mööda välja pääsuni. Köögi uks oli lukus aga ma muukisin selle lahti. Lipsasin ruttu õue ning lukustasin ukse. Kiiremate sammudega läksin samasse kohta kus ma pärast kooli Dixie'ga kokku saime. Kui sinna kohta jõudsin olid seal peale Dixie veel 3 poissi. Üks poistest oli vist Mark. Nägin ka Dixie't seal seismas. Siis aga Mark hakkas rääkima:"noh lähme v?"
Vastasin talle:"jah" ning hakkasime minema. Dixie tuli mu kõrvale ning ütles:"Ära pane tähele neid kui nad solvavad jne, nad ongi sellised, eks?"
Noogutasin ning Dixie läks Mark'i juurde tagasi. Läksime läbi väravaaukude ning ka üle väravate, ronisime igalt poolt üle ning lõpuks jõudisme pärale. Võib öelda, et see oli päris suur ja uhke maja. Olin natuke hirmul, sest mul oli tunne, et nad tahavad varastada. Aga tegelt oli päris lahe niimoodi sisse muukida ja midagi napsata. Mark vahtis vihase näoga mulle otsa ning ma hakkasin muukima. Seda ust oli päris raske muukida, sest see oli väga hea lukuga. Lõpuks, kui olin paar minutit muukinud ja Mark'il jälle vihane nägu peas sain ma ukse lahti. Mark avas selle ning võttis signalisatsiooni maha. Korraks arvasin, et see tema kodu aga ta ei pannud tuld põlema vaid võttis taskulambi. Kui kõik olid sisse läinud kutsus Dixie mu ka. Kõndisime läbi tubade teisele korrusele. Siis aga poisid läksid kahtlasteks ja hakkasid omavahel sosistama ning vaatasid minupoole. Siis aga hakkas üks poiss süstlaga minu poole tulema aga Dixie hoidis teda kinni ning karjus mulle:"jookse!" Keerasin ümber ning jooksin nii ruttu, kui sain majast välja kooli poole. Lõpuks kui olin kooliaeda sisse jõudnud peatusin ning vaatasin taha ega nad järgi ei tule. Hakkasin kooli poole rutakal sammul minema. Peatusin enne ust ning muukisin selle lahti, kui järsku kuulsin lähemale tulevaid hääli. Ehmusin ning proovisin kiiremini ust lahti saada. Õnneks sain ruttu lahti, lukustasin ukse ning kohe jooksin enda toa poole. Läksin vaikselt tuppa panin ööriided selga ning palvetasin, et nad ei tule sisse...
YOU ARE READING
Taevast Kukkunud Ingel
Teen FictionSee raamat räägib 15-aastasest Sawast, kes saadeti erikooli, sest oli valel ajal vales kohas. Seal ta näeb, et elu pole sugugi lihtne ja tore. Varsti aga keerab üksainus juhus Sawa elu pahupidi. Keegi ei tunne teda enam ära...