Taevast Kukkunud Ingel

Mõrvarlik pilk

M: Täitsa pekkis!

ütlesin iseendale valju häälega kapi ust lahti tehes. Ma ei saanudki enne aru kui segamini mu elu hetkel oli. Alles oli hakkanud harjuma eluga tava maailmas ning inimesed rahunesid samuti ümberringi maha. Kõik tundus justkui normaalne taas, kuid ei. Nüüd ilmus välja isa koos oma Jenniferiga, kõige tipuks ema jookseb ka ära. Olen lõppude lõpuks täiesti üksi.

F: Yo!

M: Mis sinuga lahti on, sul kuidagi eriti hea tuju täna.

F:Ah, ei midagi...

M: Kas sa ikka tead, et su silmadest tulevad lausa sädemed välja, räägi!

F: Ta vaatas mu poole täna!

M:Issand, sellepärast oledki nii õnnelik?

F: Ise sul pole inimest kelle poole vaadatagi nii, et parem ära alusta.

Ma pole selle üle kunagi mõtisklenud aga nüüd küll aitab. Ma pean Frangile selgeks tegema, et see tüdruk ei soovi teda oma ellu. Rose võimisiganes ta nimi ka on. Frank peab aru saama, et ta pole tüüpilises keskkooli filmis, kus queen bee hakkab filmi lõpuks käima Frangi suguse jorsiga.

M: Frank, kuule

Rose möödus ning selletõttu jäid mu sõnad täiesti tühjadeks ja mõttetuteks. Oli vaid mõni millimeeter puudu, et Frangi suu oleks lahti vajunud. Tüüp on ikka täiesti Rose'st sisse võetud. Vehkisin käega Frangi silme ees, et too maa peale tuleks.

F: JA!

Karjus Frank nii, et terve koridor vaatas murdsekundi osa jooksul meie poole, sama kiiresti kadus kõigi pilk meilt, mis oli vägagi meeldiv.

F: Miks sa ehmatad mind? Tahad, et ma südari saaks?

M: Äkki kuulad mind siis ka vahepeal! Unusta ära.

Ma isegi ei tea, miks ma vihastasin. Aga see Rose'i jama oli juba liiga kaugele läinud, mis siis, et Frank oli temas armunud olnud vaid nädala.

Kui aus olla olin arvanud, et ma meeldin Frangile, kõik need minu eest võitlemised ja akna all laulmised, kuid ei. Ma usun, et ta lihtsalt hoolib minust kui väiksest õest, keda peab elu hinnaga hoidma ja kaitsma.

***

M: Mis sulle Rose'i juures meeldib?

F: Kust selline küsimus ?

M: Niisama. Ütle, ma olen väga uudishimulik.

F: Ta on kena, välimuselt...aga peamine on see, et ta pole selline, kes sõltub teistest, pigem teised sõltuvad temast.

Frangi lemmik sõna on "sõltumatus". Nagu näha elab poiss samuti elu püsimatult ja sõltumatult. Ta ei kannata kui teda kamandatakse või proovitakse kuidagimoodi juhtida. Õpetajad on muidugi temaga hädas. Enamus ajast nad talle seepärast tähelepanu ei pööra, ongi parem, Frangil pole vaja sekeldusi. Peamine on aga see, et mina ei tuleks tema kadumisega toime, mitte mingil moel.

Kui tema läheb lähen mina ka.

F: Kuidas kodus lood?

M: Ah...hullem on möödas, ju pean siis harjuma selle Jenniferiga ära. Ta ei tundu nii hull tho, kuigi vahepeal pingutab üle.

F: Ma oleks sinu asemel juba teises maailma otsas.

M: Aga mina pole sina, mul on hetkel vaja tuge ja kohta, kus olla.

F: okei, ma lähen nüüd.

Poole jutu pealt tõusis Frank püsti ning kõndis sööklast välja.