Taevast Kukkunud Ingel

Keerises.

Läksin oma tuppa ja olin õnnelik. Oli pime kuid nägin, et Lisa istus oma voodi peal. "Kus sa käisid, lits" käratas ta vaiksel häälel. Ehmusin ja läksin vihaseks kuid proovisin hoida madalat profiili"Käisin vetsus khmkhmkhmHULLkhmkhm"
"Hui ka" vastas Lisa vihaselt ja tõusis püsti kuid siis kuulsime samme meie toa suunas. Sukeldusime mõlemad oma teki alla ja teesklesime magamist. Tuppa astus mingi õpetaja ja uuris kas me magame. Ta lihtsat vahtis meie toas paar minutit ja siis läks välja. Ootasin millal siis Lisa mulle peksa annab aga Lisa oli kas põnnama löönud või siis magama jäänud.

Hommikul kui ärkasin polnud kedagi enam toas. Panin dressid selga ja astusin toast välja kuid koridorid olid tühjad. Mõtlesin, et äkki Dixie on ikka seal toas ja läksin vaatama aga tedagi polnud. Kuhu kõik olid läinud?!?! Jooksin mööda maja ringi ja otsisn teisi. Lõpuks jõudsin aula ukse taha ja kuulsin sealt hääli. Puhkasin paar hetke, sest olin täesti läbi jooksmisest ning siis astusin sisse uksest. Dire pidas kõne ja täpselt siis kui ukse avasin kõik vahtisid minu poole. Mul oli piinlik ning ma lihtsalt istusin taha ritta vaba koha peale. Kui enam keegi ei vahtinud märkasin Dixie't ning ta viipas, et ma ta kõrvale läheks. Istusin ta kõrvale ja küsisin mis toimub. "keegi varastas põhimõtteliselt kogu kooli raha, mis seifis oli direl."vastas Dixie. Istusime tükk aega saalis kuni dire kõne sai läbi, ta ütles, et otsitakse kõigi kotid ja asjad läbi, sest see polnud esimene kord kui raha oli varastatud. See millegi pärast tundus kuidagi kahtlane. Hakkasime tubade poole suunduma kuni Dixie tõmbas mu järsku köggi vahele ja viis mu õue.
M: Mis on ,mis juhtus?
D:Me...me ei saa enam sõbrad olla.
M:Kas sa tahad nagu järg...
D: Me ei tohiks üldse enam suhelda ja ma arvan, et Lisa võttsi selle raha ja lavastas su süüdi. Ma aitan sul selle korda ajada aga pärast seda me enam suhelda lihtsalt ei või.
M:*nuuksudes* mida... mida sa ajad, sa oled mu ainus sõber mis sul hakkas, vasta mulle
D: Lisa muutub aina armukadedamaks ja kui me ei tee nii nagu ta tahab siis ta teeb kõik selleks, et sa maamuna pealt üle üldse kaoksid *nuttes*
Ma polnud Dixie't kunagi nutmas näinud ja see tegi mu väga kurvaks tahtsin teda kallsitada aga ta tõmbus eemale. Olin segaduses, sest ennem ta tahtis minuga vägagi sõber olla ja nüüd. Jooksin minema ja hakkasin nutma. Nutsin tükk aega kuni nägin Mark'i. Ta märkas mind ja tuli mulle lähemale.
M:Kao minema ja lase mul rahus olla!!!
Ma: Miks sa nutad?
M: Mis ajast sind see kottima on hakanud?
Ma: Praegusest ajast hakkas huvitama, miks sa mu vastu nii kuri oled?
M: Tead mine p**tsi! Kas sa kukkusid Eiffeli torni otsast alla?!?! Tra kui idioot võib üks inimene olla.
Ma: Aga...
Tõusin püsti ja jooksin ära. Kas selle inimese ajud on perses?!? No tunne on küll. Jäin seisma ja puhkesin nutma Mark jooksis järgi ja kallistas mind. Mul olid närvid nii läbi, et ma arvasin, et see oli Dixie. Kallistasin vastu ja kui silmad avasin ja nägin, et see oli Mark hakkasin kohe karjuma ja jooksin ära. Mark ainult naeris ja karjus midagi mulle. Ma ei kuulnud ja jooksin edasi toa poole. Kui olin sisse jõudnud jooksin ruttu oma tuppa...

Vabandan, et pole vahepeal kirjutanud. Mul pole lihtsalt aega. Aga loodan, et see meeldib teile :)