Tõde või tegu [Isac Elliot Fanfic]

18

Me vaatasime Isacuga üksteisele otsa ja hakkasime mõlemad naerma. Ava vaatas meid veidra näoga ja läks siis kööki pudelit tooma, sest Daniel oli mänguga igati nõus. Ka tema tõusis püsti ja läks Avale järgi. "Abiks" nagu ta ise ütles.

Jäime Isacuga kahekesi elutuppa ja vaatasime üksteisele otsa. Isac nihkus veidike minu poole ja sirutas käe välja, et minu põske õrnalt silitada. Hakkasin naerma, sest ta oli just teinud täpselt seda, mida Ava ja Daniel meilt ootasid.

"Mis sa naerad?" küsis Isac ja ma hakkasin veel rohkem naerma. Ma ei tea miks, aga mul vahel tuleb lihtsalt selline kohutav naermise hoog peale.

Isac vaatas mind üllatunult, ise ka juba pooleldi naerdes ja ikka veel vastust saamata, hakkas ta mind kõdistama. Ma püüdsin talle vastu hakata ja hoidsin ühte ta kätt kinni, kuidas ta torkas teisega täpselt mu ribide vahele ja ma viiksatasin mind lasin lahti.

Ta hoidis mu mõlemat kätt ühe käega vastu seina ja teisega kõdistas mind, samal ajal kui mina abitult naeru käes visklesin.

Järsku kuulsin ma samme ja kahte naeruturtsatust. Need olid Ava ja Daniel, kes olid köögist tagasi jõudnud ja jälgisid meie väikest lahingut. Isac lasi mind silmapilkselt lahti ja ma lasin endal naermisest hingeldades põrandale vajuda.

"Okei, see oli nüüd küll piinlik" arvas Ava.

"Ah ole nüüd, Ava, ma olen sind ka küll ja küll kõdistanud!" protesteeris Isac vastu.

"Jah aga me pole kunagi kasvõi ligilähedal olnud näiteks... Hmm..ma ei tea.. suudlemisele?" kiusas tüdruk edasi.

"Ah jäta juba," ütles Isac punastades ja tõmbas mu enda sülle istuma.

"Hea küll, hea küll," segas Daniel vahele ja lükkas pudeli põranda keskele, "Kas me mängime või mitte?"

"Okei, mängime!" nõustusin ma ja haarasin pudelist, "Mina esimesena!"

Keerutasin pudelit ja see lõpetad suunaga Aval. Ma naeratasin kurikavalat naeratust.

"Ava, kas sa ei tahaks ehk Danieli kõdistada?"

Ava läks näost punaseks ja hakkas naerma: "Ah, ma tean, mida sa teha üritad, Elisa! Ma ei lähe su plaaniga kaasa. Pant!"

Pettunud, et mu plaan läbi ei läinud, naaldusin tagasi Isacu sülle ja jälgisin, kuidas Ava Danielile käsku mõtleb. Lõpuks sai selleks süüa ära lusikatäis kaneeli ja me läksime kõik kööki, et seda pealt näha.

Ava tuli sellele suurepärasele mõttele, et võiks mängu filmida ja selle hiljem YouTube'i üles panna. Isac vaatas küsivalt mulle otsa ja ma kehitasin õlgu. Mind see ei häirinud.

Isac filmis oma telefoniga, kuidas Daniel kaneeli suhu pistis ja siis hetk hiljem suurema osa kangest pruunist tolmust välja puristas.

Meie Avaga väänlesime naerukrampides ja Isac kommenteeris seda hiilgavat saavutust ka oma fännide jaoks.

Peale seda, kui Daniel oli oma suu puhtaks pesnud ja me kõik istusime jälle elutoa keskele ringi, oli Danieli korda pudelit keerutada.

Pudel jäi seisma täpselt Isacu peale. Daniel lasi kuuldavale oma kõige kurjema paha tegelase naeru ja vaatas siis mini suunas.

***
Ma ei julge isegi midagi öelda, sest holy shit ma pole update'inud peaaegu kolm kuud. Whaaaaaaaat???
Ma olen ikka selline lazy fuck. Minu sügavaimad vabandused. Tsau!

BTW, see chapter on pühendatud Maryliile (MikeyPandaGirl) sest ta tuletas mulle meelde, et ma pole juura ajastust saadik midagi kirjutanud 😂 Parane kähku!