Ma ei pidanud õnneks bussi eriti kaua ootama ja peagi olin ma juba teel hotelli poole.
Isa ootas mind hotelli ees ja ma nägin, et ta käes oli ka minu kohver.
"Kas sa pakkisid minu asjad ka ära?" küsisin ma üllatunult.
"Seda ma tegin," vastas mees ja lükkas mu kohvri mu jalge ette.
Võtsin kohvri sangast ja heitsin veel viimase pilgu hotellile, enne kui me taksosse istusime ja sadamasse sõitsime. Sadamas oli laeva pardale minek juba alanud ja ka meie isaga võtsime end järjekorda. Õnneks ei läinud selle peale eriti aega ja kuna me olime üpris varajased, seadsime end isaga akna alla istuma.
Vaatasin, kuidas meri kai ümber värvi muudab ja sinna hakkasid sombusest taevast vaikselt ka vihmapiisad kokkuma. Peagi läksid need üle suureks padukaks ja ma jõllitasin vee mängu justkui hüpnotiseeritult.
Mingi hetk jäin ma ilmselt magama, sest isa äratas mind, kui me olime Tallinnasse jõudnud ja küsis, ega ma merehaigeks pole jäänud. Ma vastasin, et mul on kõik korras ja me läksime laevalt maha.
Tom oli meil autoga vastas, kuigi ta oli vaid kohe 17 saamas. Ta lasi isa rooli ja me sõitsime peaaegu terve tee vaikides koju.
Kodus läksin ma otsejoones rampväsinult oma tuppa ja magama.
Hommikul ärkasin ma selle peale, et mu telefon ei suutnud kuidagi sumisemist lõpetada. Haarasin sellest öökapipealt kinni ja lohistasin siis koos käega voodisse tagasi.
Avasin oma teadeteriba ja mul vajus suu ammuli, sest seal oli üle mitmesaja teate. Suurem osa neit olid Twitterist ja Instagramist, kuid osa oli ka mujalt sotsiaalmeediast.
Avasin kiiresti Twitteri ja nägin, et minu suunas on Tweeditud rohkem, kui terve mu elu jooksul varem kokku. See koosnes umbes 70% hate'ist ja 30% sõnumitest Isacu armsatelt fännidelt, kes meie järsku avaldatud suhet kahl käel toetasid.
Asja iva oli aga selles, et me ei olnud oma suhet "järsku avalikuks teinud". See pidi olema midagi, mida me enne ka Chrisiga arutama pidime.
Järsku tekkis mul teooria. Nimelt oli ju Isac eile Chrisiga kokku saamas käinud ja ilmselt olid nad otsustanud, et nii oleks tark teha. Siiski, kas poleks see pidanud olema asi, milles ka minul sõnaõigust on?
Leidsin Isacu kiiresti oma kontaktidest ja helistasin ta numbrile. Telefon kutsus paar korda ja alles siis taipasin ma, et on alles üpris varajane hommik. Nimelt oli kell alles 4.
Kellaajast hoolimata vastas Isac umbes kahekümne sekundi pärast telefonile, hääl kuidagi udune.
"Tere, Eli, kullake!" tervitas ta ülevoolavalt ja ma sain kohe aru, et midagi on tema käitumise juures veidrat.
"Ikke, kas sa oled purjus?" küsisin ma veidike üllatunult.
"Ma ei ole nii arvad, kui sa purjus ma olen.." puterdas poiss ja ma segasin talle vahele.
"Ikke, mida sa üles panid? Miks kõik järsku meist teavad?" küsisin ma, "Kas sa ei arva, et oleksid pidanud mult enne küsima?"
"Kassulle ei meeldi, et nad teavad?" küsis Isac ikka pehme keelega vastu.
"Me pidime seda ju veel arutama!" ütlesin ma nüüd juba veidike ärritunult.
"Pidime või Elissssaaa mikkss sa nii karm oled minuga ära tee nii??" ajas Isac jälle segast ja ma sain aru, et temaga ei saa ratsionaalset vestlust hetkel pidada.
"Heda ööd, Ikkke," vastasin ma vaid, "Mine ja maga end välja."
Lõpetasin kõne ja lasin endal tagasi voodisse kukkuda. Ma polnud kunagi purjus Isacuga tegemist teinud ja ta ei olnud sellisena sugugi see armas poiss, keda mina tundsin. Nende mõtetega jäin ma magama ja ärkasin hommikul alles kell 12.
Avasin oma telefoni ja esimene teade, mis mul oli, oli Isacu uus YouTube'i video pealkirjaga "Drunk phonecall prank with Elisa". Kas ta nii palju tõesti hooliski minust. Kas ta tõesti tegi seda ainult oma wiewerite ja fännide pärast. Poleks uskunudki. Aga ometi öeldakse ju, et alkohol toob inimestes välja nende parimad küljed.
Kirjutasin Isacule vaid ühe sõna, sest iga lisasõna oleks mulle vaid rohkem haiget teinud.
Mina: Läbi.
***
Hohh the tables have turned. Ütleme nii, et mul on lugu nüüd lõplikult välja planeeritud ja me oleme sellega lõpusirgel. Halleluja! Aga ma plaanin ka teist osa, niiet ehk siis varsti näis :) Praeguseks aga: Bai!
YOU ARE READING
Tõde või tegu [Isac Elliot Fanfic]
FanfictionElisa Kelper on lõbus ja natuke lapsik tütarlaps, kelle suurim hirm on muutuda üheks järgmiseks kloonitud täiskasvanuks. Ühel päeval Solarise keskuses pingil istudes ja tõde või tegu mängides ei lähe kõik aga absoluudselt nii, kui plaanitud. *** Ma...