Tõde või tegu [Isac Elliot Fanfic]

16

"Khm...Elisa." kuulsin üle oma voodi, ilmselt toa ukse juurest, häält.

SHIT. Ma olin täiesti kindel, et ta on veel kaua tööl. Ilmselgelt sai ta täna varem valmis. Ronisin voodi servale.

"Hei, paps!"

"Tere, Isac." ütles ta veidi jäigalt, kuigi ta hääletoon püsisi sõbralik.

Ka isac tõusis püsti ja läks veidike ebakindlalt naeratades mu isa juurde: "Kena teiega tutvuda, mr. Kelper!" ütles ta veidike ametlikkusega üle pingutades. 

Paps muheles ja sirutas käe: "Kutsu mind Harriks."

Isac surus tal kätt ja lahkus kiiresti, enne mind põsele suudeldes. Einoh, tänud reetmise eest.

Nüüd jäin ma isaga kahekesi ega osanud sõnagi öelda. Selliste piinlike olukordade vältimiseks polnudki ma veel eriti poisse endale koju külla kutsunud.

Nagu näha, ei saa neid vältida isegi poiste mitte koju toomisega, sest see siin oli ju hotell.

"Ehh.." Alustas isa siis ikka veel veidike kohmetult, "ma lähen homme Lùndenite juurde. Ma tahan nendega sinu tihemini Soomes käimist ja siin ööbimist arutada."

"Sobib!" vastasin ma.

"Mh?" isa paistis üllatunud, "Kas sa tahad kaasa tulla?"

"Te arutate ju minuga seotud asju?" Küsisin ma ja isa noogutas.

"No vot! Siis ma tahan ka kaasa rääkida."

"Kuidas heaks arvad.." Sõnas isa naeratades, olles ilmselt rõõmus selle üle, et ma ei taha lasta teistel oma elu kontrollida.

Kui isa oli toast välja läinud, istusin oma voodile ja võtsin kätte laulusõnade märkmiku. Mul polnud juba pikemat aega ühtegi sõna mõne laulu jaoks pähe tulnud ja nüüd olin ma otsustanud, et aitab. Ma kirjutan midagu nüüd ja KOHE.

Lehitsesin plokki ja mu pilk jäi pidama ühel lehel, millele oli kirjutatud ainult kaks rida:

I never would have been too late

but for a simple twist of fate

Naeratasin endamisi. Kõlas nagu mina - tulla mingile mõttele ja siis jätta see alles aastate pärast avastamiseks kuskile märkmikusse lebama. Tegelikult, see oli isegi hea, sest nüüd oli  mul hea idee, millest kirjutada. 

Helistasin Amale.

"SUPER SOODNE PAKKUMINE AINULT TÄNA!" karjusin ma telefoni niipea, kui ta vastu võttis.

Ama oli väga segaduses: "Mis oodne pakkumine? Kas sa oled veel Soomes või?" 

Naersin: "Jah! Kas tahad aidata mul uut hitti kirjutada?"

Kuulsin ragisevat kiljatust. "LOOMULIKULT TAHAN!!" hüüdis Ama.

On hea, kui sul on sõbranna, kelle peale alati loota saab. Ka siis, kui oled värske laulukirjutaja ja üritad luua laulu, mis meeldiks ka teistele.

***

Peale umbes 2 tundi olid meil laulule valminud sõnad ja ka jupike viisi. Ama oli nii elevil, et saab kaasa aidata päris laulu kirjutamisele ja nii oli ta ülimalt abivalmis. Popstaaride guru, nagu ta on.

I was running
To your door
Breathing fast
Felling sore
Then I saw her
Coming out
What was she
Laughing 'bout
There you were
Kissing her
Said goodbye

I never would have been too late

But for a simple twist of fate

Couldn't at first
Believe my eyes
You'd been telling
Me those lies
She drove off
In her car
You had gone
Way too far
Don't get angry
Just get square
These two things
Ain't going nowhere

I never would have been too late

But for a simple twist of fate

I guess I'm rid of you

Lõime Amaga mõttelis high-five'i. Peale seda lõpetasin kõne ja helistasin Isacule.

"Hei, juba igatsed mind?" küsis ta telefonile vastates.

"Loomulikult, aga tegelikult oli mul sulle teine jutta ka," vastasin, "Ma nimelt olen praegu lõpetamas ühte uut laulu ja ma mõtlesin, et veidike tagasisidet ei teeks ka halba."

Kuulsin teiselt poolt Isacu ja veel kellegi naeru. 

"Loomulikult! Tule aga siia," ütles poiss rõõmsalt. 

Ma olin üllatunud, et ta mind järsku enda juurde kutsub. 

"Kes seal siis veel on?" küsisin ma kahtlevalt.

"Mõned tantsijatest. Minu squad," ütles ta, "Nad tahavad nagunii juba ammu sinuga kohtuda!"

Kuulsin Isacu kõrvalt väikest koori "Jaa"-sid. Peab tunnistama. Ma närveerisin nedega kohtumise pärast. Ma pidin ju hakkama nendega koos töötama ja kui me läbi ei saa, siis on väga, VÄGA halvasti.

********

HEI VIIMAKS OMETI!!

Ma nüüd seletan, miks ma ammu kirjutanud pole: UURIMUSTÖÖ. 

Meie koolis on selline pisike piinavahend, et sa pead kirjutama 8. lassis UT mingi ise valitud teemal ja noh... siis selle esitama. Minu oma on siis nüüdsega ametlikult kaitstud ja lõpetatud, niiet ma asusin kohe kirjutama :3 Vabandan nii SUURE viivituse pärast!!

MA ARMASTAN TEID IKKAGI!!