Lask, Mis Ei Tapnud✅

Käed-jalad sellest jubedast poodlemisest väsinud kõmpisime koos Lexaga tema juurde. Kuna ta maja on umbes kaks kilomeetrit enne minu oma siis pidin ta ju ära saatma, noh see jäi nagunii mulle tee peale.

"Sa tuled sisse ka, vaataks filmi?" küsib Lexa juba lootes, et vastan talle jaatavalt.

" Ee..ma ei teagi kell on juba 12"

"Mhhh...tuleee!" lunis ta aga edasi, kuniks ma siiski nõustusin, kuigi teadsin, et isa saab pahaseks. Mitte sellepärast, et ma ei võiks vaid ta hoolib minust väga ja kadrab, et minuga võib midagi halba juhtuda.

Vaatasime Teen Wolfi, õgisime jäätist ja ajasime lihtsalt juttu. Varsti aga, kui aru sain, et kell juba pool 3 on hakkasin ära minema, olin üli väsinud ja tuikusin kodu poole.

Järsku läbi pimeda kostis kellegi samme ja karjumist, ehmatasin ära, kuid tahtsin näha, mis toimub.
Loll otsus eks?

Kõndisin lähemale, karjumist kostis ühelt madalalt mahajäetud kortermaja katuselt. Panin oma kotid maha ja ronisin mööda redelit üles poole.
Piilusin vaikselt üle lameda katuse serva katusele, kus kolm meest sesisid püssid ühe mehe poole suunatuna.

Üks nendest, kes püssi hoidis karjus "See on sinu süü, et Abby suri ja sa maksad selle eest oi tead kuidas veel!!!!"
See mees surus maas olevale relva kõvasti vastu otsaesist ja oli juba valmis päästikule vajutama, sel hetkel aga libises mu jalg redelilt. Kurat, ma ikka oskan.

Kiljatasin ja siis kostus ka samme, mis mulle lähenesid.

"Kes seal on?" küsis üks neist, ma kõndis aeglaselt kikivarvul nurga tagant välja, kuniks keegi minust kinni haaras ja käe suu ette pani.

"Shhh...shhh ole vaikselt nüüd, kui elada veel tahad!"sosistas mingi kutt mulle kõrva, samal ajal mind kuhugi tirides.

Lõpuks jäi ta seisma "Tasa nüüd, ma võtan käe ära aga lubad, et sa oled tasa?!" noogutasin talle, kuid peas käisid igasugused mõtted läbi. Kutt võtis käe mu suult ning lasi mind aeglaselt lahti.

"Kes sa oled, mida sa must tahad, miks neil meestel relvad on ja..jaja...mis siin üldse toimub???" vuristsin ma talle kiirelt ette.

Poisil oli kohkunud nägu ees, talle poldud vist kunagi nii palju küsimusi korraga esitatud.

"Nii rahulikult, ma kohe selgitan, igastahes ma olen Jasper ja palun kuula mind hästi rahulikult ja hoolikalt" vaatasin teda väga hirmunul pilgul, kuid otsustasin ta siiski ära kuulata.

"Mu sõber on seal nende meeste käes ja mul on vaja ta ära päästa, Max ja teised minu grupi liikmed valvavad ka siin kusagil ümbruses nii, et sul ei ole vaja midagi karta"

Ma olin väga segaduses ega osanud algul midagi öeldagi, vaatasin lihtsalt lolli näoga talle oma otsa.

"Ükshetk, kas sa...te olete mingist rühmitusest?"

"Ma ei saa hetkel midagi öelda, lihtsalt tule kaasa" vastas ta kiirelt ja toksis veel midagi oma telefoni.

Ma ei saanud midagi aru niiet parem lihtsalt järgnesin talle ja tegin nii nagu Jasper ütles.

"Näed ma pean sinna torni jõudma saad aru, kuid sa ei saa kaasa tulla nii, et palun istu siin ja ole vagusi, ära palun kuhugi liigu!"

"Ma pean üksi siia jääma...aaa..ga ma juu kardan"

Jasper ei vastanud midagi vaid jooksis torni poole. Piilusin nurga taha, kust kostus naermist või siis pigem irvitamist ning rusika hoopide mütse.

Poissi, kes seal maas lamas peksti nii jalgade, kui rusikatega, ma ei saanud seda lihtsalt pealt vaadata ning jooksin otse nende suunas.

"Lõpetage te tapate ta ära!" läbi pekstud kutt sülitas vaid verd suust ning oigas valust.

"Kes kurat sa oled siuhuke?" küsis üks ja lähemale tulles haaras ta must kinni. See mees tiris mind juukseid pidi seina äärde, sinna veeti ka see poiss.

"Finn anna sellele tüdrukule ka paar hoopi, saab äkki aru, et ei tasu võõrastesse asjadess oma nina toppida!" lausus neist kõige vanem ja väga kõvera ninaga mees.

Miks ma mõtlen veel kellegi suvaka ninast, kui mind just peksma tullakse ja mind surm ees ootab.

"Jätke tüdruk rahule!" sõnas poiss proovides uuesti püsti tõusta, kuid sai veel ühe jala hoobi ohvriks.

Nüüd jõudis kätte ka minu kord, minu ette astus see kurikuulus Finn ning irvitas vastikult oma jubedate irvakil hammastega.
Esimese löögi sain otse kõhtu, surusin jalad valust vastu keha, kuid ei iitsatanud isegi vaid hoidsin oma tundeid tagasi. Pisarad vaid voolasid ja voolasid.

Nägin kuidas see vanem mees sihtis oma püssi selle poisi suunas. Äkitselt käis aga lask...sain ma pihta?

■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■
Loodan, et esimene osa meeldis.💕